My Journey

Ja pühad ongi läbi..kuigi..meil oli eile kolmas jõulupüha:D see selleks. Jõulutunne oli eile tegelikult..sain enda eelviimase paki kätte, that's why:D Praegu siis pesitsen Hiiumaal, kuigi homme jälle Pärnusse tagasi. Oeh, see on funny story..not really. Pidime tgelikult reedel Hiiumaale tulema ja siis, kui me olime 21 km kaugusel Haapsalust helistati meie tagasihoidlikule autojuhile Joosepile ja öeldi, et laevad ei sõida.SAY WHAAAT. Veetase oli madal.. leimerid, ma ütlen. Käisime siiski sadamast läbi, et bronni järgmisele päevale ümber tõsta. No läksime siis koju tagasi. A ma ei viitsinud päeva raisku lasta ja helistasin Erkile, et läheks kinno. Ta siis helistas veel jumal teab kellele ja lõpuks tuli välja, et kino on kinni. FAIL! Otsustsime siis minu juures filmi vaadata. Year One, haha, amazing piece of work. Tegelikult ma teadsin juba varahommikust saati, et sellest päevast kujuneb üks suurimaid ebaõnnestumisi üldse, ning mu sisetunne ju ei petnudki mind? -->Ma avastasin öösel, et mu sein ja kummut olid mingit musta paska täis, mille tõttu mu kummutil on värv maas paari koha pealt. Noh, õnneks saab sinna asju peale panna. Aga sein? kes seda küürida viitsib? otsin endale mõne piffi ja maksan õunamuffinites äkki...
Tegelikult olid jõulud vahvad.Ma siiamaani naeran Kristheli kingutuse üle:D:D:D:D:D tänks, dude.
Jube veider..mul on koguaeg sada mõtet peas, mida kirjutada blogisse aga kui siis tegudeks läheb, on pea tühi:S
Scrubsid moodustavad praegu 1/3 minu elust. Alati on nii tühi tunne, kus osa läbi saab. Peaks arvutis veits magicut tegema ja kõik osad üheks filmiks kokku panema:D siis te mind enam ei näeks ka. Ma hakkaks koduseks.
Olgem ausad, aasta lõpus on alati hea mõelda, et järgmine aasta on kõik parem ja kõik muutub. Tegelikult oleks mu ellu paari muudatust vaja. Lihtsalt selleks, et huvitavam oleks. Aga probleem on selles, et ma pole välja mõelnud millised need muudatused olema peaks..
Ma arvan, et selle aasta üks nunnumaid hetki oli siis, kui me Liisuga lumememme valmis saime. See oli lihtsalt...armas. Ja nimeks on tal pelmeen, sest Kris küsis orksis kas me väiksemat pelmeeni ei tahtnud teha:)

Niisiis.2 bändi, 2 lauljat, 2 laulu, mõlemad räägivad sõjast.Üks neist toob kananaha ihule , see laul hoiab mind algusest lõpuni pinges, see on täis erinevaid emotsioone, iga võnge tema hääles tähendab midagi.Teine laul tekitab samamoodi külmavärinaid, kuid pinge asemel on see teatud mõttes vabastav.Tema madal hääl on üks ilusamaid, mida eales kuulnud olen.Just wanted to say: amazing!

Täna bioloogia tunnis olles tuli mulle eelmine aasta meelde. Just selle pärast, et eelmise aasta alguses Laguse tundides olles naersin ma koguaeg.Ja nii kuu aega järjest. Istusin viimasel pingis ja lihtsalt naersin. Ta oli tõesti naljakas! Aga siis ta hakkas enda ülikuulsaid kontrolltöid tegema ja siis polnud mul enam nii naljakas. Täna sain ma taas bioloogia tunnis naerda. See oli nii..hea tunne. Mulle meeldivad õpetajad, kes teavad, mida huumor tähendab. Eriti lõbus oli siis, kui me lugesime, mille järgi jaotati 10 sajandi alguses Hiinas loomi gruppidesse."Need, kes on äsja vaasi ära lõhkunud, merineitsid, imetavad sead, muinasjututegelased" oeh, naerge:D

Reedel sain Merkaaaagaaaaaa kokku.Tegime enda kuulsat lasanjet, mille retsept on salastatud! Aga uskuge, see on IMELINE! Siis kaheksa paiku läksime Taavile rongi vastu. Edasi linna. Ja siis tagasi Merka juurde filmi vaatama.Jennyfer's body.Pidi nagu olema õudukas? aga meie saime kõvasti naerda:D Kuidas sa saad MITTE naerda väljendite üle nagu "tragedy boner","Not even a backdoor virgin" ja "dillhole" mhahahah:D:D komöödia missugune.Soovitan soojalt.Aga vaadake inglise keelsete supakatega, muidu polegi väga aru saada nendest naljadest:D

Laupäeva hommikul käisime M & T'ga "tanklas hommikust söömas" nagu ma Siimule ütlesin. Ma sain alles siis aru, kui halvasti see kõlas, kui ma selle välja ütlesin:D Aga õnneks saime me Merkaga Taavile õiget Pärnu toitu tutvustada:D:D
Õhtul käis siin päris suur kamp. Noh, päris suur kamp minu väikese toa jaoks:D Aga lahe oli;) koorekiht oli PEAAEGU kohal:D Tegelt mõnus on lihtsalt sõpradega rääkida..kuigi ma ei andesta Erkile never, et ta mu puust varda ära lõhkus ja siis selle osavalt sinise paelaga kinni sidus:D:D oeh..

Pühapäeval hommikul käisime "Paradiisis" söömas ja noortekate hooaega lõpetamas.Ma ei tea, ma pole noortekatele tegelt jõudnudki, niiet ei tundunud eriti lõpetamisena:D Hiljem käisin Ülejõe Gümnaasiumi Segakoori jõulukontserdil.Mis oli küll pigem segaansambli koosseisus:D Aga väga ilus oli siiski! Ja nii armas oli ka see, kui me Mari-Liisiga sinna saali jõudsime, siis Grete kohe sööstis mu poole ja kallistas mind.Ta on nii nunnu:) Jaanat ja Marianni nägin ka:) Marianniga saime muidugi enda 30stm jutte ajada:D haha


Veider on tegelikult mõelda, et detsember on juba poole peal.Alles ma istusin vahetundide ajal pargis päikese käes ja õppisin koos Geilyga keemiat. Nüüd on LÕPUKS lumi maas ja õues on nii külm, et ise ka ei usu. Aga samas on mul hea meel, et nii külm on.Mul on üleüldse talve üle hea meel.

Esmaspäeval ehk siis eile käisin jõulusisseoste tegema. Aga nagu tavapäraselt, koju jõudes on tunne, et raha on palju kulutatud kuid kotti lahti tehes polegi seal nagu midagi:D A mõnusa õunalõhnalise eeterliku õli sain ja siis ilusa ametüstist kaelakee. Ma lihtsalt ei suutnud seda sinna poodi jätta:) Jõulukaarte teen ma mõttes juba kolm päeva, tegudeni pole jõudnud.Aga ma üritan ennast nädalavahetusel kokku võtta..või siis järgmine nädal. Kool saab ju nüüd ka neljapäevaga läbi, yay:P

Luumi tuli maaha ja valgeks läks maaa, kaks väiikest hanepoega nüüd väja ei saaa, nad istuvad laudas lalalalala. Ja nüüd kujutage ette, kuidas mina seda laulan:D Nüüd on vähemalt põhjust;)

ÕUES SAJAB LUND, NO WAY!
Ma juba ütlesin Tiinale, et täna ma kardinaid ette ei pane, sest ma kavatsen kuni uinumiseni vaadata, kuid ilusaid suuri lumehelbeid alla sajab:)

Ma sain just ühest asjast aru: jõululaule ei saa valesti laulda:)

Ma üritan iga päev ennast kokku võtta, et siia midagi kirjutada. Ükskõik mida. Selle jaoks ju blogid ongi, vähemalt minu meelest. Aga ma olen hakanud asju enda sees hoidma ja meelega kõike ära unustama, teate küll, et lihtsam oleks. Samas on mul alati J, E ja T olemas, kes kuulavad ka mu kõige napakamaid soove ja muidu totrusi. Aitäh teile!:)

Praegu kõlavad mu mitte just kõikidele head muljet jätnud kõlaritest jõululaulud. Tahaks kõva häälega kaasa laulda, kohe nii, et K. ka ülakorrusele kuuleks;)

Mu powerpointi esitlus ootab, et ma seda teeksin, et ma keskenduksin ainult sellele. Olenemata sellest, et mul on siin sada erinevat lehte lahti, kuidas teha õpetajatele meelepärast esitlust ,leidsin ma ikkagi otsetee siia. Aega on selle kiire asjaga.Teate ju seda tunnet, kui mingi asja tähtaeg hakkab kohe-kohe kätte jõudma, kuid siiski on tunne, et aega on piisavalt? täpselt selline tunne on mul praegu.
Ma ootan ülejärgmist nädalat.Siis algab uus periood.Saladuskatte all võib öelda, et mul on hea meel, et vene keel läbi sai. Nüüd ei pea ma enam tundidesse sõnastikke kaasa vedama, et aru saada, mida õpetaja räägib(mitte, et ma seda muidu teinud oleks, kuid asi on põhimõttes, nagu Õ meile kunagi ütles:D )

Kõik on praegu nii ilus. Jõulumuusika mängib, küünlad põlevad, selja tagant tuleb vanilli-männi lõhna, kummuti peal vaasis on imepisike kuusk, mille küljes ripuvad jõuluehted.Tõepoolest..ainult lumi on puudu. Siis oleks täiuslik.

Tegelikult, minu tänased tänusoovid lähevad A'le, kes viitsis minuga Selveri papa pizzasse tulla, et seal mind ajalooga kurssi viia ja esitlusega aidata:)

Ma käisin eile kinos. 2012 vaatamas. Film ise käis 2h ja 23 min. Kordagi ei tekkinud tunnet, et peaks vaatama, kui palju on filmi lõpuni veel jäänud. Tegevust jätkus igaks hetkeks. Vahepeal käisid peast läbi mõtted, et mida mina teeksin, kui ma teaks, et maailma lõpuni on aega paar , päeva, tundi, minutit. Aga mida ma siis teeksin, seda ma otseselt välja ei mõelnudki. Tegelikult ei oma see eriti tähtsust, sest pärast seda, kui hiidlaine meist kõigist üle käiks, ei teaks keegi niikuinii enam midagi. Muidugi oleks tavaline see, et kõik jätavad lähedastega hüvasti. Samas.. mina ei sooviks viimase asjana enda elus näha kellegi kurbi, kannatust ja vett täis silmi näha. Silmad sulgeda ja kedagi kallistada oleks palju parem.


I'm dreaming of a white christmas.

Amaze me

Põnev, ausalt ka.Täna oli põnev.Ma sain ennast üle pika aja välja magada, noh, seda kuni keemia tunnini, mille lõpus ma magama jäin.jah, sõna otseses mõttes:) Aga milleski mind süüdistada ei saa...juba vene tunni ajal tundsin, et mul on totaalne ajusurm, kuulasin seda ühtlast juttu, mis õpetaja suust tuli, vene keeles muidugi, aru ju ei saanud ka sõnagi.Seda hullem.A ega hommik parem polnud.Ma ei tea, mida ma munesin seal kodus nii kaua. Kellad muidugi näitavad ka kõik erinevat aega:) Niisiis, läksin kodust välja, vaatasin kuidas naabripoiss hullu tormijooksuga läks. Noh, jooksin siis järele. Olin juba poole tee peal kui tundsin, et miski lohiseb järel..mu paelad olid lahti tulnud..no c'mon.3 kuud on koguaeg ilusti kinni olnud, oli siis nüüd vaja lahti minna? Jooksin siis, ise dilemma ees, kas jääda seisma ja kinni siduda enne, kui ninali lompi käin või bussist maha jääda. Muidugi valisin ma lompi kukkumise, mida, oh õnneks, ei juhtunud:) bussis sain kõik korda. Kuid poole tee peal kooli avastasin, et mu vastas olev tüdruk vaatas mu kotti kuidagi kahtlase pilguga.Jah, Maris, su kotipõhi läheb tõesti sopaseks, kui sa selle maha toetad:)
Pärast kooli sain korraks Liisi ja Merkaga kokku, kes tahtsid mu šoksiga põgeneda, shame on you, girls!:)
Kuna ma sain täna vääga vara koju, ehk siis kell 13.33, oli peas mitmeid mõtteid, mida teha. Aga photoshop jäi peale:D Tänan Jürile, kes mulle selle võimaluse andis, et ma saaks 13 aastaste reidilakse blurrida :D raha eest, of course:D
Järgmine nädal tuleb päris kiire, mõnus.
Aga hakake endale jõulumeeleolu juba sisestama, see teeb meele rõõmsaks:P

Ps.Fightstar-Amaze us ;)

Mzzzzzzzzzzzzz

Mulle meeldib aeg-ajalt inimestele välja öelda, mida ma mõtlen. Asju, mida ma olen kaua enda sees hoidnud. See on justkui prügikorvi tühjendamine. Prügist rääkides, ma koristasin üle piiiiika aja, võib isegi öelda, et üle kolme nädala korralikult enda toa ära. Tuba on küll korras, kuid seda tunnet ei ole. Mul lihtsalt on nii, et kui mingi asi elus sajaga sakib, siis ei tule koristamisest ka midagi välja. Seekord üritasin üle olla.
Tegelik kirjutamise põhjus on siiski see, et Merka tahtis juba ammu, et ma meie reedest sissekande teeks. Ma üritan siis:D üleüldse on mul väga palju öelda, kõige kohta. Aga siis reedest. Läksime hommikul rongiga, kuigi tahtsime häälega minna(aga olgem ausad, oli 13 ja reede..:D).Kolme tunni sees jõudsime kõigest ja kõigist rääkida. Ma nautisin seda. Kui me lõpuks Tallinnasse jõudsime, ekslesime seal päris pikalt. Võtan süü omaks, kuigi see kaart, mida kasutasime, oli ka piisavalt lollakas! Tegime virutšilli ka, nagu igale turistile omane. Mingi aeg saime Jeeboga/ Anisega(haha) ka kokku. Kondasime mööda linna ja läksime lõpuks tema juurde. Sel päeval sai mu lapsepõlv otsa kah, sellist näperdamispidu pole enne nähtud. Vaimne trauma kestab siiani. Toredad sõbrad sul, Merka:D vaatasme Jeebo joonistusi, mis ta kooli jaoks oli teinud, päris head olid. Ma koristasin ta riiuli ka ära, pole tänu väärt! Lõpuks läksime linna tagasi, et Taaviga kokku saada. Inimesega, keda ka Merka polnud elusees näinud:D Aga ei, kõik läks hästi. Istusime paar tundi bussiterminalis. Tsiteerin Merkat: " Tegime bussiterminali tsilli ning RAMMI-MARIS pani kildu, me naersime." RAMMI-MARIS küsite te? see oli õhtu naljakaim osa. Kui ma sain teada, et Taavi on itimees, ütlesin ma, et ma tahan rammi, õigemini, ma tahan sitaks rammi :D ta sai ikka päris korralikult naerda selle üle. Teine kord, kui mu üle tol päeval naerda saadi oli siis, kui me M ja J'ga bussikasse kõndisime.
Merka : Boner.
Maris (tõsiselt) : Ma vä? :S
Merka&Jeebo : HAHAHAHHAA
Andke andeks, aga ma sain alles paar päeva hiljem teada, mida boner tähendab:D:D niiet ma ei saanud aru, mis seal nii naljakat oli, kuid siiski naersin kaasa, nagu ma alati teen:) Kell 8 läksin bussile. Ning sellest Tallinna tripist saati on mul tõsised unehäired.Nüüdseks siis juba nädal aega. Mõtlesin, et kui äkki uuesti Tallinnasse lähen, siis toimub vastupidine reaktsioon:D ei toiminud. Ma tean, sest ma proovisingi järele. Kolmapäeval läksin ülejõe omadega, ehk siis 'omadega' ekskursioonile kaasa. Selle vastu lihtsalt ei saa, et nad on parim seltskond, mida tahta võib! Istusime Merkaga koos ja tšättisime. Imeline loom see Merka ikka. Kui kohale jõudsime, pidin ma bioloogidega veepuhastusjaama minema, sest ma olin nende nimekirjas. Mõttetu ütleb kõik. Vbl Kala jaoks oli see tõesti *woooow, veepuhastusjaam* aga minu jaoks ei hiilanud see millegagi .Ma teadsin juba enne seda, et Tallinna vesi maitseb nagu kloorivesi:) Hiljem läksid enamus rahvast teatrisse. M. pidi ka minema, aga ta äris enda pileti Veltsile maha .Tõesti tore oli teda taaskord näha!
Igatahes. Mina, Merka ja Taavi läksime Viru katusele tšillile. Kas te oskaksite nõmedamat kohta Tallinnas leida, kus vaba aega veeta? mina küll ei oskaks:) Kui lõpuks kell 23.54 Pärnusse tagasi jõudsime, pandi meid Ülejõel maha ja edasi oli oma asi, kuhu keegi läheb. Mina, Merka, Helen ja Artur olime siis nagu märjad kiisud keset Pärnu pärapõrgut. Mitte ühtki hingelist. Viimane buss oli ka 10 minutit enne meid ära sõitnud. Emps tuli järele meile. Kell 1 jõudsin koju, pea igasuguseid mõtteid täis, peamiselt positiivseid, sest päev oli tore olnud! Järgmine päev oli ajaloo töö..mida ma ei teinud. Õnneks saan teisipäeval teha. Olgu õnnistatud kõik PTG õpetajad!:D
Koolis on kõik super! I mean it. Ma naudin koolis käimist. Midagi uut, eks? Lihtsalt, kõik on nii erinev ja kool ei valitse mu elu üle. Arvutiõpetuse tarbeks pidime kõik kodulehe ka tegema. Ma mõtlesin päris pikalt millest teha, kuigi ma teadsin terve aeg. Aiandus on praegu mu suur lemmik! Kahju, et kevad nii kaugel on. Kuid samas saan ma piisavalt teadmisi koguda talvega, et siis kevadel aeda lällama minna. Mu koduleht asub siin.
Ma kirjutaks veel, aga mu pea on tühi.
Siinkohal ütleks vaid: 30 Seconds to mars-Kings and Queens. Ning tervitaks Kristhelit:D

wow.long time no see.Pool aastat juba möödas.
Ma otsin mingit projekti, midagigi, mille abil talve üle elada.Ma ootan juba kevadet, et ma saaks enda aiandusehuvi lõpuks ka aeda edasi viia, mitte ainult mõelda,mida kõike ma praegu ära ei teeks, kui vaid kevad oleks.Selleks ka vajalikke ressursse pole, et kodus seinu värvida ja tapeetida ja puitu pole ka kusagilt võtta, et ise molbertit teha.Kõik lükkub tulevikku, kevadesse-suvesse, mis tundub nii kaugel olevat.Asi muutub kindlasti siis hullemaks, kui jõulud, aastavahetus ja sünnipäeva möödas on, sest siis pole poolteist kuud midagi oodata.
Koolis on kõik korras, olin täitsa 4-5line esimesel perioodil.Good for me.See on parim kool, kus käia, aga siiski, see on kool ja ma ei ole üks neist suurtest kooliarmastajatest.Aga kui koolis pole jamasid, siis kuskilt peavad ikka mingid draamad lagedale tulema ja see sakib.kohe kahesajaga.Eriti nõme on, kui inimesed ise sind ära unustavad ja pärast käituvad nagu oleksid sina neid alt vedanud, nice, huh?
Vaheaeg oli..teistsugune.Nädal enne vaheaega läksin Hiiumaale, siis korraks Tallinnasse, eelmine teisipäev tulin ööseks koju magama ja siis Tartusse edasi:D selline elu mulle meeldib, sellepärast ootangi juba Austraalia aega.Oeh, täiesti uus elu, uued sõbrad, uus keskkond, kõik on uus!Mulle meeldib sõna uus, see tekitab hea tunde;) Tegelikult Hiiumaal olles ma mõtlesingi koguaeg sellele, kui hea meelega tõmbaks Eestist uttu.Kui praegu peaks minema, siis poleks üldse kahju, imelik, aga poleks isegi kahju sõpru maha jätta.Vaid mõnedest oleks kahju.Ju siis nüüd tulebki välja, kes on piisavalt sõber, et teda igatsema hakata?
PS.Ma tahan minna Hawaiile ja seal öösel rannas magada.

No more Lopsik!

Finally saime täna puhta vee koju.Ma olen seda hetke juba 17 aastat oodanud.Mõelda vaid, kraanist tuleb puhast joogivett japesta saab ka puhta veega, nagu paradiisis oleks:D
Ja koolis ma ei viitsi enam käia.

Tartu - My 1st love.

..and my second love is, ofcourse, myself.just kidding.Tegelikult ma ei tea enam, mis mu 2nd love on:D
Päris-päris-päris palju on juhtunud selle ajaga, millal ma siia kirjutanud pole.Täpsemalt öeldes 1 kuu, 2 nädala ja 2 päeva jooksul.Aga see ei oma enam tähtsust, sest see on minevik;)
See nv+reede olin Tartus.Läksin reedel kella kolmese bussiga ja tagasi jõudsin täna umbes pool 7.Käisin väikesel nö koolitusel.EC jaoks.See oli megamõnus,sest ma sain Tartusse ja ma sain inglise keeles suhelda, laivis:D Chris rääkis meile, et meie Texase grupp ei saa tulla suvel, ameeriklastel ka majanduslangus, uknow.Seega teeme vist koos elvakatega ja jagame nendega North-Carolina gruppi.Õnneks toimub jälle Sihval, see on üks ilusamaid kohti Eestis.Mahub ilusti esikolmikusse Tartu ja Hiiumaa kõrvale;) Aga no andke andeks, Pärnut ma ei salli silmaotsaski.Ja nii lihtne see ongi.Ma loodan, et ma olen valmis seda kõike siin maha jätma, kui võimalus avaneb.Siin on siiski mu kodu ja sõbrad, aga muud siin pole(aga jaanipäevadel olen ma alati kohal, see on aasta sündmus, parima seltskonnaga;)).Ma usun, et põhjus, miks ma seda ei salli siin on mu nõme põhikooliaeg.Ja nõmedad inimesed, kes ei julge olla nemad ise vaid võtavad malli kõigilt teistelt ossidelt.
Igatahes kui ma reedel Tartusse jõudsin läksin ma Julia, Kirilini ja Sandraga kinno.Vaatasime filmi Marley ja Mina, kurb lõpp, muidu armas:)Siis läksime S ja J ühikasse, mängisime veidi UNO-t ja läksime magama.Pikk pärev oli ees.Hommikul kell 9 alustasimegi.Inimesi oli igalt poolt üle Eesti, nagu pidigi olema.Kuigi kokku oli meid u.15? midagi sinnakanti.lahe seltskond oli.Kõige rohkem meeldis mulle pitsa söömise ajal rääkida laipadest ja varba amputeerimisest,bon appétit, miisukesed;)ja speed dating oli ka lahe, küsimused olid lehel ja neid küsimusi oli ka seinast seina alates enda lemmiku maitsega hambapastast ja lõpetades enda perfect date'i kirjeldamisega:D ma ootan juba niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii(i) väga English Campi, ma ei suuda:DVahepeal pidi Kirru Pärnusse minema, et täna tööl olla.Ma tahtsin ka minna, aga noh.Jäin Tartusse.Ja ei kahetse;) Täna läksime hommikul Ristteele.Täiega lahe mees rääkis, ameeriklane, ofcourse.:DTeemaks oli gängstast härrasmeheks, siiani üks parimaid teemasid, millest kuulnud olen:Dja pärast seda ostsime pileti mulle Pärnusse.14.45 läks buss aga selleni oli u 2 tundi aega.Kusjuures üks buss läks 12.45 aga bussikasse jõudsime 12.47:D genitaalne, liigagi:DLäksime siis Taskusse.Sealt leidsin endale raamatu.Päris veider lugu sellega.Vaatasime raamatupoes ringi ja siis mingi 10 m eemalt silmasin üht raamatut.Ja mind hakkas kohe selle poole tõmbama.Tegin siis suvalise koha pealt lahti ja lugesin.Ausalt, mul läksid silmad suureks kui ma silmasin selles raamatus tegelast kelle nimi on Maris.Mingi inglane kirjanik, vist, George.R.R.Martin.Miks peaks mingi inglane kasutama oma teoses nime Maris ,oli kohe Sandra küsimus.See huvitab mind ka.Teen pärast mingi background searchi sellele tüübile, äkki on eestlastega seotud:D aga. Ma lihtsalt pidin selle raamatu saama.Mis sellest, et ma olin nende 2 seal veedetud pärva jooksul juba 600 krooni raisanud, pool sellest maksid bussipiletid, ma lihtsalt pidin selle saama.Ja ma ostsingi.Pärast ostsime veel Sandraga sokid ka, New Yorkerist(Tartu NY's on tõsiselt lahedad riided,Pärnus on vist mingi muu kollektsoon, sest Pärnu omad ei kõlba kuhugi), nädalapäevadega, see tegigi need nii lahedaks:D lapsepõlv tuli meelde:).A btw, sain endale ülilahedad kõrvakad ka-ümmargused, äärest punased, keskelt mustad ja musta peal on kanepileht:D i soo luv them.See pood, kus ma need sain, see pood on ülim.Eelmine kord sain ka sealt kõrvakad,ümmargused, harmoonia märgiga:D Igatahes läksime pärast Taskut veel Maci ka istuma ja siis kuhugi veel ja oligi aeg bussile minna.Ma tõsiselt naeratasin, kui ma bussiga Tartust hakkasin ära sõitma, nii palju lahedaid inimesi jäi tee peale, keda vaadata:D Aga mida lähemale hakkasin Pärnule jõudma, seda õnnetumaks muutusin.Nice, right?:s Mõtlesin, et peaks endale suveks Tartusse tööd otsima.Elada saaks Julia ja Sandra ühikas, see oleks ülim:) Aga eks näis;)

Mõtlesin, et ükski kord kirjutaks kõik ausalt ära, just nii, nagu ma tunnen.Viimasel ajal..noh ütleme nii, et asjad on paremad kui vahepeal, aga ma ei ole õnnelik.Veider, kuidas see õnnetunne hüppab niimoodi ühest nurgast teise.Asi on just selles, et..ma ei tea, mida ma tahan. Ma ei mõtle seda, et mida ma teen või kus ma olen 10 aasta pärast.Ma ei tea, mida ma praeguselt hetkelt tahan.Mul on nii palju unistusi, mida ma võiks teoks teha, kui ma vaid julgeks ja noh, olgem ausad, viitsiks.Kõige enam ajab mind mu juures marru mu ülim laiskus.No näiteks kool.esimese poolaasta ma sain väga, ma mõtlen väga lebolt tehtud.Ja noh, ma ei saa öelda, et ma just hiilgan hinnete poolest, aga olen rahul, asi seegi.ja ma hakkasingi mõtlema, et mis siis, kui ma ennast üks kordi elus kokku võtaks ja paneks 100% õppimisse? ma ütlen, mul oleksid neljad ja viied.Aga..vaadake, mul puudub igasugune motivatsioon, sest ma ei tea, mida ma tahan.kingapael võtaks no..aidake mind, olge head.Mul läheks praegu väga suurt suunamist vaja.Miks ma siin olen üldse? mis mu ülesanne on? ei, mul ei ole masendust, kauuugel sellest.Aga mul on alustala vaja, millele hakata enda elu rajama.Ning ei, ma ei ole liiga noor, et sellele mõelda.Ma usun, et praegu on just sobiv aeg leidmaks asju, mis mulle meeldivad.Kujutate ette? ma ei tea ise ka, mis mulle meeldib.no olen siin paar päeva pildistanud veidi.Kõik,mis ette jäi sai salvestatud.Mulle meeldib just pisidetaile pildistada ja joonistada, sest see annaks nagu rohkem kui terviklik pilt suurtest metsadest ja hoovidest.sa saad keskenduda sellele ühele asjale ja seda nautida.
Hetkel ei naudi ma ühtki kohustust.Minu jaoks on ka sõpradega koos olemine muutunud kohustuseks.Reedeti noortekal ja pühapäeviti kirikus käimine on kui kohustus, mille tahaks sügavale maa alla matta ja ära unustada.Mul on kõrini,andke andeks.Ja ma ei ütle seda ka kellelegi, sest sellele järgneks mingi teatud jutt, millest mul ka kõrini juba on.Minuga on kõik korras, ma lihtsalt tahan natuke rahu ja aega, et ennast leida.a, ja ma olen jube egoistlikuks ka muutunud, nagu mulle poole sõnaga öeldi.sest esimest korda elus mõtlen ma rohkem endale, kui teistele.see on..uus tunne.
Miski on minust puudu, see miski on tegelikult keegi, aga ma ei tea kes.

Prrrrrrrrrrrrrr.

Näe, ma ka ära eksinud siia.Tegelikult on mul hea põhjendus, miks ma siin käinud ei ole.Kool on selle põhjuse nimi.Eelmine nädal ei käinud ma tegelikult üldse koolis.Aga ma ei teagi, vbl ma juba mainisin seda enda eelmises postituses, aga kes seda kuupäeva enam mäletab, millal see postitatud sai:)Aga eelmisest haigusnädalast ma enam ei räägi, sest ma sain enda vereanalüüsi vastused ja kõik on ok! super!;)
See nädal möödus küll väga kiirelt.Kõik ajavad omi asju ja nii see lähebki.Neljapäeval oli mul 8 tunnine rokkkontsert, st.ma lasin kõik üle ja olin enda mulli sees ja kuulasin rokki, kõvasti ja terve päeva.Muidugi jõudsid inimesed selleni, et mul oli midagi viga.Ma ütlesin, et ei ole.Aga ega seda ei usutud ju.Aga ma ei valetanud.Kuigi mul on inimestest suht kopp ees viimasel ajal, nad loovad endale nii palju probleeme, ja siis kaasavad mind ka sinna,nvm.Kuid ma ei mõista seda, et kohe kui ma natukene vaiksem olen, siis peab kohe midagi olema.Muidugi on väga armas, et inimesed hoolivad ja küsivad.hah, see oli naljakas, kui me olime söögijärjekorras ja Henr küsis, et kus mu vallatu tuju on:D
Mul on esta õpsiga mingi sõda, ega teada oligi, et see ükskord kätte jõuab.Lihtsalt, nii debiilne isiksus.Istub enda kastis enda toredate vaadetega ja siis kõik teised on halvad.Ma ei teagi, miks ma talle ette jään, aga noh, jään.Aga mina olen seda sorti inimene ka, et kui minuga ei käituta ilusti, siis ei leia mina mingit põhjust, miks pean mina viisakas olema.Olgu ta siis õpetaja või muu teadlane.NAD EI OLE JUMALAD!nad võiks sellest juba aru saada.Nad on lihtsalt õpetajad.Muide ajaloo õpetaja hakkaski nii "toredalt" naerma enda nalja üle, et "ega meie, õpetajad, ju mingid jumalad ole.Te arvate küll nii, aga ega me ka kõike ei tea" üllaülla, lõpuks jõudis pärale.Temperamentsuse olen ma vist isalt pärinud, nii nad räägivad, nii et ärge üllatuge mu sõnavõttude üle.
Tegelikult on 3 nädalat veel vaheajani.Ja 13 nädalat 10nda klassi lõpuni.See on nii hea aga samas kurb.Kurb nimelt seetõttu, et Kriss ajab õpetajaid taga, et nad mingi soovituse annaksid.Ta lähebki ära, see hakkab vaikselt kohale jõudma..:(Aga mul on ta üle hea meel, ta teab, mida ta elus saavutada tahab.Ja ma loodan talle alati parimat;)
Kristhel tõi mulle eile sõbrapäeva kingituse, kui ta siin käis, et mu emps ta juukseid värviks.Mina ju teadupärast ei teinud ühtki kingitust, mitte kellelegi.Isegi kaarte mitte.See aasta polnud päris see.Niiet,(minupoolne) fail!:D
ma loen jälle mitut raamatut korraga.Seekord on nendeks Oskar Lutsu "Tagahoovis", Mari Tarandiga jõudsin kuhugi maale ja siis emps vist hakkas ise lugema ja siis Annie Schmidti "Miisu".Mulle meeldib, et ei pea koguaeg sama raamatut lugema, väike vaheldus on hea.Aga nüüd ma lähengi lugema.Cya;)

Miks on nii, et inimesed tahavad alati seda, mis on teistel?Miks on inimesed kadedad?

Ökoökoöko!

Ok, ma võtan ennast kokku nüüd ja kirjutan midagi.Tiina sunnib mind.Mul on mingi blokk ees kirjutamise suhtes, ma ei tea.
Ma olen haige.Külmetasin laagris.Selg teeb tohutut valu ja eile lisandus sinna veel ka peavalu.See ei ole meeldiv, uskuge mind.Äkki on neerudega midagi? Korra on juba olnud, siis kui ma 9 olin.Mul oli neeruvaagnapõletik, ma mäletan seda nii selgelt.See oli kohutav.Aga ma ei kaota lootust, et kõik saab korda, reedel vaja noortekale minna ikkagi, sõbrapäeva noortekale:) ma ootan juba.
Laager oli mulle eluliselt vajalik.Ma sain olla koos inimestega, kellest ma hoolin tohutult, samas sain nendega lähemaid suhteid luua ja sain tuttavaks ka täiesti uute persoonidega Elvast.Maastikumängu ajal ma muide külmetasingi.Aga see oli seda väärt:D Nad said suurepäraselt hakkama!Ja me pidime ju gruppidele mõtlema nime ja hüüdlause.Me olime Öko grupp ja meie hüüdlause oli ÖKOÖKOÖKOÖKO!See ei lähe mul eluseeski meelest:)Inspiratsiooni saime meie grupiliikmelt Priidult, kes sai meie poolt hüüdnimeks ökomees:DVäga eeskujulik tüüp.Taimetoitlane ja puha.Ütles, et kunagi elab ta ökokülas:DTemalt on niii palju õppida.Btw, me saime kõige aktiivsema grupi olemise eest auhinna ka:DEnergia oli küll suht lõpukorral peale seda, aga see oli freakin good tunne! Muidugi suured tänud ka Levile ja Mariile, kes selle laagri üldse korraldasid:)
Teemad olid ka laagris väga head.Läbiv teema oli julgus.Alateemad oli julgus astuda esimene samm, julgus unistada, julgus erineda ja oli vist ka julgus armastada.
Tegelt on mul viimaselajal inimestest suht kopp ees.Nad ei tekita minus mingit huvi.Ja selle läbi teen ma inimestele haiget.Ma ei tee seda meelega, ausalt.Lihtsalt tuleb välja nii.Merka nimelt ütles, et ma olen viimasel ajal ta vastu kuidagi õel.Tegelikult ei taha ma enda lähedastele haiget teha, ja Merka on väga oluline mulle.Aga ma ei tea, ma olen omadega suht sassis.Ma tahtsin kõigestja kõigist puhata, ja näete nüüd saangi siin enda haige seljaga puhata.Olge ettevaatlikud, mida te soovite.
Ma ei ole päris pikka aega näinud inimesi, kellega ma koos samas koolis või noortekal ei käi.Ausaltöeldes, ei igatse ka.Ainult mõnda.Lihtsalt minu vaba aeg ei klapi teiste omadega, või on siis lihtsalt asi selles, et ma ei paku neile enam huvi.Juhtub,sarnased huvid saavad lihtsalt otsa, või tulevad teie vahele kolmandad asjaosalised tänu kellele sa enam enda sõpru peaaegu ei kohtagi.Vaid suurte pingutuste peale ja tihtipeale sunnitult, sest "peab ju kokku saama, et mitte üksteist ära unustada."Eks näis, mis edasi saab.Ma ei taha ka olla koguaeg see, kes meelde tuletab, et hei, mäletad mind? me olime ju kunagi parimad sõbrad.
Eile õhtul rääkisin ma pikalt Andrusega.Ta oli laagris ka.Jututeemad keerlesid paari inimese ümber, aga noh, las see jääb.Täna hakkasin Markust tema äriideega aitama, mida tal majandusetunniks vaja läheb.Toitlustamine.Ma aitan hea meelega, sest enda koolitöid eriti teha ei viitsi aga samas tahaks enda pea tööle ka panna, pole ju 2 päeva ajurakukestki liigutanud.Mõtted keerlevad ainult suve, laagri ja tegemata tööde ümber.nice.Kool võiks läbi olla, tahaks finally teha midagi, mis mulle meeldib ka.Selline nelja seina vahele topitud inimese tunne on, kes ajab endale mingi jama pähe ja siis sellest tulenevalt tuleb stress, siis mingi aeg on jälle pingelangus ja siis hakkab jälle kõik otsast peale.See võtab kogu energia ära.Tegelt ei ole mul koolis käimise vastu midagi.Aga kodutööde vastu on küll.Vahepeal viskab see üle, et meilt võetakse kogu personal life ära ja asendatakse see kohustuslike luuletuste kirjutamisega mille eest õpetaja sulle ikkagi kolme paneb, sest "mulle ei meeldi su luuletused" või on veel mingi sada häda.Sitt lugu, ausõna.
Ma olen avastanud kui tore on joonistamine.Praegusel hetkel on see just see tugipunkt, mille kaudu enda tunded välja lasta.Ja siis muidugi blogi kirjutamine, palju kergem on alati.Aga samas kõike ka siis kirja ei pane, kes teab, kes seda loeb.Ja mingi eneseväärikus mul siiski on:)
Ma muide olen märkand, et ma olen viimasel ajal suhelnud rohkem poistega.Ei teagi, millest see tuleneb.Hommikuti kooli minnes räägin rohkem Arturiga, päeva poole laskun kuhugi Rasmuse, Miku, Veljo, Gerdi ja Arturi vestlusesse.Aga nad räägivad tarka juttu ka, targad inimesed siiski;)
Ja siis õhtuti olen jälle Andrusega suhelnud.Muidugi mahuvad sinna vahele ka Kriss, Merka, Helen ja Sanna.Aga nendega ei suhtle enam eriti ka.Ma ei tea, nad tegid mingit imelikku nalja eelmine neljapäev.Algul jooksid eest ära?? ja siis vaatasid veidralt mind.Mulle ei meeldi sellised "naljad" tegelt.Need jäid kaugele algkooli minust maha.Aga ma olin vait,tegelesin enda asjadega ning ei kommeneerinud seda.
Igatahes ma loodan neljapäeval kooli saada.Ju siis vaatab, mis saab.Seniks, byebye:)

Reedel oli tore koolipäev.Teiseks tunniks kooli ja siis saime veel 2 tundi varem lahti ka.Nice.Pärast kooli sain vanaemaga kokku.Käisime šoppamas veits.Ja siis koju.Pakkima.Kella viiest pidime juba sõitma hakkama, aga vist läksime veidi hiljem? ma ka ei tea, ja vahet ei olegi.
Kohale jõudsime vist peale seitset.Enne seda lasime veidi liugu ka:DMe nimelt läksime kahe autoga, ja siis meie auto rahvas, ehk siis Lohud ja Bannikovad ja meie Tiinaga, ootasime mingi aeg teisi, kui nad poodi läksid ja mul pole õrna aimugi, kus linnas see koht oli, aga seal oli mingi hiiglaslik kuju ja järsk mägi, niisiis lasime sealt alla.tegime rongi ka:D Ja siis jõudsime kohale.Saime endale toad keldris, enne seda käisime Tiinaga 3 tuba läbi, et "seda õiget"leida. Muidugi said minu lemmiku toa said endale Lev, Markus ja Andrus.Ma oled endiselt kade:)Aga kuna me olime keldrikakandid, siis meid eriti üleval korrusel olev müra ei seganud.Niiet, great success.A, külm oli seal toas ka:D
Kohe alguses, kui me viisime asjad tuppa ja läksime ülakorrusele, et kavaga alustada, tundsin ma ennast seal hästi.Ei olnud mingit sellist tunnet, et appi kui palju võõraid inimesi.Kõik oli super!Elvakad on nii vahvad ja sõbralikud!;)Reedene päev oligi rohkem tutvumiseks ning laupäeval olime me juba kõik suured sõbrad:D Maastikumängu ajaks tuli selline energia ka peale.Kõik pidid enda grupile nime panema ja hüüdlause mõtlema.Me olime Öko grupp ja hüüdlause oli ÖKOÖKOÖKOÖKO!:D Geniaalne, ma tean, lilli pole vaja:D Me saime kõige aktiivsema grupi näol auhinna ka, sest ma jooksime ringi ja karjusime ÖKOÖKOÖKO ja ajasime kõiki naerma ja olime üldse entusiastlikud, ma pole ammu niimoodi talverõõme nautinud:DÜks kirjutas ka mulle seljapeale(laagri lõpus pandi kõigile paber selja peale ja siis sai sinna kirjutada)et ma ei lähe tal elusees enda ökoga meelest ära!:D:D
Laupäev jätkas samas vaimus, ehk siis lahedalt:DMängisime, rääkisime, jooksime ringi ja tegime nalja:DJa seda kella üheni umbes.

Hm

Unistused.Mõnikord need täituvad, mõnikord mitte.Oleneb, kas sul on julgust või ei.Julgus unistada-see on üks nendest laagri teemadest, mis läks mulle väga südamesse.Sest tihtipeale mul ei ole julgust, et unistada suurelt, et seada endale sihte, mida täita.Ma võin ausalt öelda, et see laager muutis mind.Tegelikult muutun ma igapäev mingis mõttes.Kuid see muutus oli suurem.Ma julgesin olla võõraste inimeste ees aus ja ma julgesin astuda esimest sammu.See on teine teema, mis oli laagris.Julgus astuda esimene samm.Igas mõttes.Kas esimene samm enda unistuste poole, maailma poole või kellegi poole, keda sa armastad.
Praegu unistan ma suvest.Jah, seda teevad enamus inimesi.Sellise ilma eest poeks igale poole peitu.Aga asi pole ilmas, tegelikult.Ma vaatan ühte pilti, ma lisan selle siia pärast, ja..see on tehtud eelmisel suvel,sel suvel, mis jääb mu elu parimaks suveks.Seal juhtus nii palju ilusat.Ma ei mäletagi midagi negatiivset sellest suvest.Sest ma käisin seda suve hetk haaval, mitte ei mõelnud kaugele ette.Ja just sel suvel kogunes mu ümber nii palju inimesi, kelleta ma praegu enam hakkama ei saaks.Nad on osa minust, minu maailmast, minu unistustest.Aga see, kuidas ma viimasel ajal olen enda lähedastega käitunud, see teeb haiget.Jah, ka mulle.Sest peale seda autoõnnetust olen ma alateadlikult justkui võtnud mingi kaitsepositsiooni, et mitte endale inimesi rohkem ligi lasta.Sest nii tundub lihtsam, kui sa tõrjud inimesi eemale, pole sul ka kedagi, kelle pärast haiget saada, eks?Rumal mõte.Aga nii lihtne on selliseid asju mõelda.Merka just täna ütles, et ma olen kuidagi tõre ta vastu viimasel ajal.Ma ei tee seda meelega, aga samas nagu teen ka.Mul on tunne, et see mis on, hakkab otsa saama.Aga Merka on üks nendest inimestest, kes on minu jaoks(nüüd tuleb hull reidilause, mis mulle ei meeldi, aga ma ei oska seda muudmoodi väljendada)kiiresti saanud oluliseks.Just enda aususe, rõõmsameelsuse ja julgusega teistest erineda.Ta on silmapaistev, muidu ma teda ju märkand poleks;)
Laagris oli kõik nii hea.Seal ei lugenud, mis oli kell.Kõik oli juba ette planeeritud mis, kus, kellega ja millal mingi asi oli.Ei pidanud üldse muretsema, mitte millegi pärast.Kõik oli nii, kuidas olema peakski.

Päästame maailma..inimeste käest:)

Ajalugu ei ole nii huvitav, kui seda arvab meie aja õps, kes peale Veljo haigutust hommikul esimeses tunnis midagi ebamäärast ajama hakkas.Tõesti, Eesti ajalugu on minu jaoks üks igavamaid, see lihtsalt ei paelu mind.Üleüldse ei saa ma aru inimestest, kes päevast-päeva elavad minevikus, selle asemel, et olevikus elada ja endaga hakkama saada praegu, mitte mõelda, mis oli siis, kui taevas oli sinisem ja muru rohelisem.Ma ei väida sugugi, et ajalugu pole oluline, on küll, aga üritada meile selgeks teha, et see on nii huvitav, et täitsa sure ära kohe, siis on küll midagi valesti.Mind huvitavad muud asjad, las ajaloolased tegelevad ajalooga.
Arvake ära, mida täna JÄLLE ei olnud.bio tööd ei olnud, vot mis.Mida ta venitab sellega, ma olin väga valmis enda karmi saatust juba vastu võtma, kui ta küsis, et tahate täna tööd teha või..ja lause ei lõppenudki, sest kõik karjusid juba EIIIII:D ja siis oligi kõik, vsjoo.neljapäeval siis.
Ja kekade ajal läksime, nagu ikka, korraks uisukal, aga täna otsustasime kohe kooli tagasi tulla.Istusime siis sööklas ja kuulasime Marelini memuaare:D päris hea jutt oli:D Ning siis algas mata.Õpetaja on kahtlaselt rõõmsameelne ja viisakas viimasel ajal, huvitav, mis tal viga on?:)
Peale kooli läksin Tiina juurde filmi vaatama, nime ei tea, aga see räägib 9/11'st ja lihtsalt, kui lollid on ameerikalsed, et lasevad endale pähe astuda, ja et ameerika pank tahab maailma üle võtta, ok, lasku käia:) Film ise muutis veidi mu arvamust..maailmast üleüldse.Aga seal räägitakse suht tarka juttu.Täna ma viisin kaks otsa kokku, Artur midagi rääkis mulle sellest filmist üks õhtu, see oli siis, kui me Mihhelsit ja Looret nägime:D jaa.Igatahes, nüüd ma oskan Arturiga kaasa rääkida:Dja siis rääkisime pisut ning tulin koju.ja siin ma siis olen, istun msnis ja..jah, see ongi kõik.Aga kohe lähen jälle Feel'i mängima.Ma enda une arvelt mängisin ka eile, mul see nüüd kohustus, et päevagi ei või vahele jätta:Dja muidugi ei puudunud tänasest päevast msn-vestlus(paberivestlus) Rasmusega:D A, ja siis füsas lõpetasime ka selle" inconvenient truth" vaatamise.Ka see muutis veidi mu arvamust, rohkem kui veidi tegelikult.See on nii õudne, mis maailmas toimub.Mina kavatsen midagi tegema hakata, ma luban;)
Aga nüüd, adios amigos:)

Peace, man.

Täna, esmaspäeval siis algas päev toreda mataga.Siis oli esta, kus pidime Hamletist mingit monoloogi esitama, teate küll, see mis algab sõnadega "Olla või mitte olla-see on küsimus" igatahes see jagati pooleks, ja need, kes reedel ei esitanud, pidid täna kõik kooris kaagutama seda.Esimest osa siis olid esitamas mingi 10 inimest ja teist osa, ehk siis meid, täpselt poole vähem.Me saime kohe esimese korraga hakkama:) esimese rühmaga sai sai veidi nalja ka.Meil läks suht libedalt.Kuigi kui me klassi ees seisime, nägin, et Gert ja Henri kõkutasid seal millegi üle, aga see selleks:D nalja peab saama.Mul oli see peas küll, kohe täiesti sõna sõnalt, hommikul kandsin veel hästi ilmekalt ja kätega vehkides seda Krissile bussis ette:D aga seal hakkasin suht puterdama:D aga õnneks olid meil Rain ja Ellis, kes päästsid päeva:D niiet saime viied.jeah(H).Kirjanduse tunni ajal kirjutasime jälle mingit Hamleti asja, ma ei saanudki aru, mis see oli, aga ma tegin ära, nii nagu tahtis.Ikkagi sain kolme, tule taevas appi, muud mul selle kohta enam öelda ei ole.Ta pole kunagi rahul, palju õnne siis talle.Lasku aga edasi samas vaimus.Aga muidugi polnud kirjandus totaalselt mõttetu: kirjanduse tunnis mängisin ma Rasmusele psühholoogi:D.Paberivestlus:D Käis üle Arturi:D Vaeseke, istus seal meie vahel ja vaatas imeliku näoga:D Sorri!:D Ma ei tea, kas ma suutsin ta hingepiinu leevendada ka, aga pärastRasmus nagu mainis küll mõnele, et ma olin ta psühholoog:D ja muidugi imestas Artur jälle ja küsis, et kas ma hakkan nüüd siis psühholoogiks või ja mina loomulikult küsisin talt selle peale, et kas ta tõesti pole minuga juba 4 aastat samas klassis käinud ja ei tunne mind veel piisavalt;D ma nimelt olin kõigi "psühholoog" ka eelmises klassis:D tegelt nad kutsusid mind nõustajaks.Vähemalt sain kasulik olla:D ma olen hea kuulaja, ausõna.niiet pöörduge kõik minu poole:D nii.Siis hakkas inka..seal.me ei teinud midagi tegelt.Mõned jutustasid mingit asja, mind ei küsitud, jälle.Mõnikord isegi sooviks vastata, aga nagu päris vabatahtlikult ka ei tahaks:DJa siis hakkas noodigraafika.Kuid enne seda öeldi meile, et õpetaja lapsed on haiged vms ja ta ei tule.Niiet oli orksilaks, (me nimatame seda tundi nii, sest igal esmaspäeval istume me lihtsalt 2h järjest netis ja ei tee midagi.mulle sobib:D).Mõndade, ma nimetan ka nimesid, Maarja ja Jaana, jaoks oli see mingi armastusejutuka hour:D Rasmus ja Henri mängisid cs'i, suht lame(loe:leim) sorri, aga see..jah..ei kommenteeri:D ja seda, mida Merlin ja Veljo tegid..seda võib ainult ette kujutada:D ja mina sain finalllllly raha, et süüa osta, kui emps tuli arenguvestlusele.Järgmine tund pidi olema ajalugu, mis vist siiski osutus mingiks humanitaaride tunniks.aga ega ma ei tea ka.Mina, Rasmus ja Henri istusime Aide esimesel korrusel diivani peal:D:D:D oi kui tore ja särki-värki.Vahepeal tahtsime Mariannile sõnumit saata, et ta ütleks, mis seal täpselt toimub ja kas meil üldse mõtet minna.Tegelt käis äge arutelu selle üle, trepi juures, et kas minna või mitte minna.me ei läinud lõpuks ja see oli minu süü, nagu nad väidavad.Päris oli ju ka:Daga.Mannu juurde tagasi minnes. Kui me koolisööklasse läksime, nägime teda ja Krissi seal kõnet ette valmistasmas.Ma olin selle ju totaalselt unustanud, kuigi Henri midagi jahus vahepeal.Kõnevõistlus oli ju.Jälle.Igatahes me vaatasime selle ka ära.Kuulasime õigemini:) Kriss pani kohapeal midagi kokku aga kui aus olla, oli tal üks parimaid, sest tema mõte oli hea.Selleks oli, et noored võiksidki minna välismaale, et tagasi tulles saaksid nad eestimaale midagi juurde anda.pmst selline.Teema ise oli vist, et mida on mul anda Eestimaale ja mida on temal anda mulle.umbes selline.Edasi said sealt lõpuks Ingrid ja b klassist üks tüdruk, kelle nime ma ei tea.M-tähega oli igatahes:D A, me saime ka kohtunikke mängida natuke.Mina, Gert, Mikk, Henri ja Rasmus kui täpsemad olla.Muidugi valisime enda Mannu ja Krissi kõige paremateks:D looogišh:Dja siis selle b-klassi M-tähega tüdruku ka:D Siis pidi koor hakkama ,aga ma läksin Tiina juurde, see oli olulisem.Seal vaatasime mingit filmi ja siis tulin koju ja Sandra tuli natukeseks siia.Üritas mulle biod õpetada veidi ja vaatas mu kitarri üle ja rääkisime niisama.mõnus oli:) Ning peale tema äreminekut vaatasime empsiga telekat ja rääkisime arenguvestlusest, seal muide võis ainult head rääkida(good for me), niiet emps ei saanudki mind sisse rääkida:D okok, mitte, et tal oleks midagi halba rääkida, kuid siiski:D(6)
Nii, ja homme on meil bios kt.Teil võib tekkida küsimus, et palju me teeme siis neid töid..ma vastan: piisavalt, et mul eluks ajaks biost ja Lagusest kopp ees oleks.Aga nüüd lähen ma just biod õppima, et mitte tööd jälle kahte saada.Õpi palju tahad Maris, sinu ajud sellele ei hakka.
Homseni siis, kui hästi läheb:)

Üks mõte, üks pilk, üks etteheide, siis ongi kõik.

See iseloomustaks suurepäraselt praegu kõike.Aitäh Lugemast.


Ma olen jälle tohutu vahe sisse jätnud ja kõik see praht hakkab jälle minusse kogunema.Ma pean blogisse sissekannete tegemise endale igapäevaseks ülesandeks tegema, samaväärilisteks koolist antavate ülesannetega.
Ma eriti ei viitsi teisipäevani tagasi minna omadega, aga minu mäletamist mööda oli teisipäev suht tore päev, jaa, ajalugu jäi ära, jälle.Ja siis füsa tunnis vaatasime seda kliimafilmi.ma mäletan, et ma oleks nutma hakanud äärepealt, see oli õudne.Ja tunni lõppedes olid enamvähem kõigil mornid näos, vbl mõtlesid nad muudele muredele, aga siiski. Ja kolmapäev..siis on 4 tundi, niikuinii on norm:) ja neljapäev oli ka mõnus, eriti meeldisid muusikad.Ma tundsin selle poole aasta jooksul teist korda, et me actually teeme seal ka midagi, mitte ei laula koorilaule.Ja ma jäin peale tunde veidikeseks Muttikuga rääkimagi, muusikast muidugi.Väga mõnus oli, pean tunnistama.Ja reede oli fail, umbes sama fail nagu tänagi.Mu esta töö läks suht metsa, ei oleks läinud vbl, aga mul jäi ajast puudu ja te kõik ju teate, mis juhtub, kui kt ajal jääb ajast puudu.eks? muidugi teate, siis jääb see nõme töö pooleli ja sa saad poole madalama hinde kah, seda veel mulle vaja.Ja läksin poole päeva pealt koju kah, sest suremise tunne oli, ausõna.Aga noh, nii elus ma veel olin, et käisin Krissiga peale koolist ära tulemist postkontorist läbi.Ja siis edasi koju.Ja õhtul pidi veel noortekale ka jõudma, kuidas ma oleks saanud minemata jätta, kui ma ise olin üks korraldajatest eks:D cmon, nii nõme ma ka pole.Ja see läks suht korda ka, kuigi Tiina vist vahepeal veidi kurvastas, aga ta vist sai sellest suht ruttu üle, ma arvan..ma loodan..ma tegin endast kõik oleneva selle jaoks:D igatahes.Ütleme nii, et just siis, kui kõik hakkab korda saama ilmub mingi inimene välja ja keerab kõik peapeale.jälle.Tiina saab aru.Sellest mulle piisab, ma ei tea kui kauaks, aga praegu aitab.
Laupäev see eest oli totaalselt mulle enesele.Ma kokkasin üle pika aja, enda kohta olin ma tubli, ma tegin tatraputru hakklihaga:D aga sellist asja pole ma varem teinud, ning ei, ma ei kõrvetanud midagi põhja ja põlema ei läinud ka, niiet great success(nagu Veljo selle peale ütleks:D) Ja siis, arvatavasti üks selle nädala ja ja isegi aasta suurim asi: ma hakkasin jälle süntekat mängima.Oh seda imet, ei jõua isegi ära imestada.Jah, ja tõesti mängisingi, mitte nii, et vaatasin peale ja mõtlesin, et ma nüüd mängin.Lammutasin siis enda kausta koos nootidega laiali ja võtsin suvaka noodi.Selleks sattus Britney Spears-Everytime.Hea laul mängimiseks tegelt , kui pole aasta aega enda süntekat näinudki, jube mõelda, piinlik hakkab.Viimati mängisin ma seda nagu tõesti südamega siis, kui ma olin 4-5 klassis.appi.Aga ma luban, et ma parandan ennast, ma mängisin täna ka, a nüüd üritasin natuke Robbie Willimasi-Feel mängida.Täitsa okei. a mul on hetkel veel see sündroom, et ma ei suuda eriti nii mängida, et mõlema käega erinevat teemat ajan.Kõik on mõtlemises kinni.Aga selle saab treenimisega välja.Ja ma olen Muttikule tänulik, et ta andis meile harjutamiseks ühed rütmiharjutused, saad vastu lauda tampida enda sõrmedega.See on hea asi:D ja mulle on joonistamine ka meeldima hakanud, vahepeal ma seda ei harrastanud, sest mul ei tulnud mingist otsast välja, aga ma leidsin netist ühe hea lehekülje, kust saab maha joonistada ja nüüd ma siis harjutan vaikselt, isegi edeneb veits:)
Ja pühapäev.Ehk siis täna.EIIIIIIIIIIIIIIII!FAIL!Õhtune teenistus oli meie korraldada, ja ma pidin seal tunnistama.No suht hästi läks, KUNI!!!! mu telefon helises, 2 KORDA!.ei, üldse mark ei olnud ju, MKM!Ma kujutan ette, et ma olin näost nagu peet kah.Muidugi oleks ma soovinud, et paar inimest poleks kohal olnud kuulamas, sest ma polnud selleks valmis.Aga no mis sa teed, elu teed on keerulised.ja ongi enamvähem kõik.Lähen taas uude nädalasse, sest peab ju.Lisaks veel seda, et kõik jätavad mind maha viimasel ajal, vbl on need ainult jutud, et nad kavatsevad uttu tõmmata, aga ka jutud teevad haiget.
Tsau.

Heihei.Mul tulevad sellisd kahtlased mitmepäevalised vahed sisse.Aga ma lihtsalt ei leia magamise ja tuupimise vahepealsel ajal eriti mahti arvutis seiklemiseks.Niisiis.
Laupeval, nagu ma pidingi, sain Tiinaga kokku.Arutasime noorteka asju, Krissu oli ka, mille üle on mul väga hea meel!:) Saimegi valmis selle asjaga, nüüd veel vaja poodi minna ja paar asja osta.Kella kuue paiku läksin ära.Ma olin kuskil 5-6 sammu ta kodust eemal kui ma talle helistasin ja teatasin, et ma ei viitsigi koju minna ja, et ta tuleks minuga jalutama:D geniaalne, ma tean.Aga tema juurde ma tagasi ei läinud.Panustasin Andrese peale, aga keda pole, seda pole.Ma pakun, et ta oli enda uue parima sõbrannaga koos, aga ok:D see selleks:D kaitsesin hoopis üht imeilusat lumivalget kiisut nõmedate eesti poiste eest.Keegi tõsiselt peaks alaealistega midagi ette võtma, nad ei ole normaalsed, moraalsest käitumisest pole nad raudselt elaes kuulnudki, aga ka see on juba teine teema.Igatahes.me läksime siis jalutama, jalutasime kesklinnas.Ma olen nii tänulik, et mul on Tiina.Ma võin temaga totaalselt igast asjast rääkida.Olgu see siis kasvõi arutlemine, kas sink on parem kui sült või miks on üldse olemas selline asi nagu jää.Kooliajal ei näe me küll tihti, kuid seda enam on tore, kui me näeme üksteist nv'l ja siis räägime enda huvitavast nädalast(Tiinal on alati huvitavam, ta klass lihtsalt teeb ta elu huvitavaks!;) ) ja ma ootan Austraalia reisi ka, öelgu teised mis tahes.Mina pean sinna saama, sest ma olen selle otsustanud.Las kõik muu ootab.Me arutasime seda täna Marianniga ka.Tegelikult pole ma temaga siiani nii pikalt rääkinudki, kui täna.Huvitav miks? sellest saab nädala suur küsimus.Aga ta on ülimalt tore inimene siiski, selliseid inimesi peab enda kõrval hoidma, nad on väärt kõige paremat! ma tunnen üldse, et mind ümbritsevad väga head inimesed.Ma ei suuda ära rääkida, kuidas ma enda klassi armastan.Iga inimene neist on mulle tohutult kallis ja ma kardan nii tihti, et mis siis, kui ma neist ilma jään.See on hetkel ka ainuke asi, mis mind pingutama sunnib.Aga vähemalt on mul põhjus olemas!:)
Mu ümber kogunes tegelikult täna nii palju kurbust, just teistelt inimestelt.Ei tea, kas asi on talvemasenduses või..?ma tahaksin kõiki aidata ja üritada nende probleeme kaotada aga ma ei saa.Eriti, kui ma ei tea, mis lahtigi on:S aga see on täiesti mõistetav, inimene räägib siis, kui on valmis.Senikaua ma lihtsalt korrutan kõigile, et kui neil miski probleem on, siis võib alati minu poole pöörduda, ma teen kõik, mis minu võimuses, et neid rajale tagasi aidata:)
Aga ma ei saa mingil juhul teile rääkimata jätta enda eilsest päevast.Selle kohta käib totaalselt väide "täitsa pael värk".Hommikul kell 8 ajasin end üles, et esinema minna kirikusse.Nii omavahel öeldes, pole miskit hullemat, kui pühapäeva hommikul kell 8 tõusta..Koju jõudsin tagasi umbes pool 1.Vahepeal jõudis tohutult palju juhtuda, suurim asi vist on see, et ma nägin üle pika aja M-i.Te ei kujuta eales ette, kui hea tunne see oli.Me just eelmisel õhtul rääkisime temast Tiinaga, nagu alati:D Tiina lihtsalt toob kõik suvel toimunud asjad taas meelde.Kohati on raske, aga samas, paremat suve poleks ma oodata osanudki:)ma kaldun jälle 180 kraadi teemast kõrvale.Nii, jõudsin kell pool 1 koju, hakkasin raamatut lugema.Lugesin kella kaheni ja jäin magama.Kell 4 helistas mulle Sanna, kes tahtis mingit eesti keele raamatu asja teada, ma täpselt ei mäleta, olin suht unesegane.Ta vist sai enda vastuse ka, mida ootas, aga seda ma ka ei mäleta:D Noh.Ja siis ma magasin kella10ni õhtul! Vbl teie jaoks on see normaalne, aga mina naersin patja:D ma magasin terve pühapäeva maha! Anna olla ju:D ja siis hakkasin jälle lugema, lugesin kella kaheni..oota, aga millal ma siis õppisin? Kes seda teab, sest õpitud mul tänaseks oli:)
Tänane päev oli nagu ikka, ainult et mata tunnis ma isegi oskasin kaasa teha ja noodigraafika, noh.Seal sain orkutis jälle aja täis istuda:D Grete oli ka meie tunnis ja nad Jaanaga jõudsid järeldusele, et ma olen Ehtne Indoneesia kana, või mingisugune selline asi.Palju õnne mulle!:DJa koor.Vot see on asi, mida ma EI JÕUA ära kiruda.See on tehtud nii kohustuslikuks, et ma lausa vihkan seal käimist.Vot tak.
Homme jääb jälle ajalugu ära, jeah, saab kauem magada.A bios on ikka kontrolltöö, mille tõttu ma nüüd ka jutu lõpetan ja peadpidi bio õpikusse sukeldum.Ega ma aru ei saa midagi, aga vähemalt paistan tark välja;)

Cya!

Üleeile..oli siis neljapäev, see tore päev, kui mul on üheksa tundi:S Aga seekord mitte, ajaloo õpetaja on haige.Noh, kustiõpetus siis tõsteti ettepoole ja musad ka.A meie Merkaga läksime campasse, ma tahtsin musadesse tagasi minna, aga kuna mulle ei öeldud, et see nö. vaba tund musa ja kunsti vahel jääb ära, siis ok.Kooli ma sellel päeval enam ei jõudnud.Küll aga jõudsime raamatukokku:D meie lemmiku koha peale, lasteosakond, kott-toolid.See on minu ja Merka secret place, mis ei olegi enam nii secret:D Igatahes tore on seal alati:)
Kuue paiku tahtsime veel kedagi sinna kutsuda,vatasime mõlema telefonid kümme korda läbi aga polnud seal kedagi.Veljole helistasime ka, aga ta ei viitsind. Niisiis helistasime Rasmusele ja Arturile, ma tahtsime neile nõmedat nalja teha, aga see ei läinud läbi:D Aga Arturiga saime mais kokku.Olime siis kolmekesi seal ja ei osanud mitte midagi ette võtta.Hakkasime Koidula kooli poole jalutama ja out of nowhere hüppasid välja Mihhels ja Loore:D rääkisime siis nendega.Ma pakun, et Mihhels sai terve aastavajuduse minu mõnitamise kujul täidetud:D Siis nad läksid ära ja meie vahetasime ka kohta, läksime bussika taha seisma.ja siis tulid jälle M ja L meie juurde:D stalkerid.Aga tegelikult oli tore nooruspõlve jälle meelde tuletada;D
Eile.Mul on kahju, et Merka kooli ei tulnud, aga ma täiesti mõistan teda, bioloogia hävitab ajurakke.Kriss ilmus ka kuskil neljandaks tunniks välja, Helen ei tulnud kooli ja Sanna muretses terve päeva Heleni pärast.Aga mina olin rõõmurull, nagu 89% enda ajast:DMulle meeldis reedene koolipäev, ma kohe teadsin, et seda ei saa vahele jätta.See oli kuidagi..neutraalne..
Vanaema helistas ka mate tunni ajal.Mu telefon võib ikka päris lammas olla vahel.Saate aru, mul on liugklapiga telefon eks, ja kui ma selle siis üles libistan saan kõne vastu võtta, aga kui ma juba kõne vastu võtan, siis ära ma seda enam lõpetada ei saa..mis mõttes nagu? Nii ma siis mässasin sellega veits.
Enne inka tundi helistas ta uuesti, ta oli Tallinnas ja oli mingis enda lemmikus poes, mille nime ma ei mäleta.Ta leidis sealt vöösid ja salle.Mu vöö läks Rootsis suht katki, tükid rippusid:D ja siis ta pakkus, et ostab uue ja ma usaldan teda, meil on sama maitse:D.Pmst terve vahetunni rääkisime, tore oli.ta võiks mulle tihemini kooli ajal helistada, muidu tulevad jälle paarikuused vahed sisse rääkimisel..
Peale kooli läksime Maarja ja Gretega Portasse, sest Maarja tahtis lasagne jaoks materjali osta.a ta jättis ostmata, hakkas pirtsutama hoopiski:D
Õhtul pidin küll noortekale minema, aga jätsin vahele.tahtsin puhata.Heleena kutsus ka piljardisse aga ma juba lubasin endale vaikset õhtupoolikut ja ei tahtnud enda lubadust rikkuda:D
Niisiis ma veetsin enda õhtu Garfieldi,Gimpi ja Lacoste seltsis.
Ma leidsin Rootsi minnes laeva pealt hullult hea lõhna, Lacoste-inspiration, no täitsa lõpp kui hea see on.See on magus, aga samas mahe..ei aja pead valutama ega südant pahaks nagu enamus lõhnasid.Igatahes ajan ma seda nüüd taga.Äkki saab kuskilt;)Ja ma avastasin veel, kui lahedad riided on Lacostel.Ma olen suht kaua vaadanud ja uurinud, et mis stiili riided mulle meeldiks.Praegu olen ma nagu sasipundar, kõigest natuke.Aga neil on sellised värvilised, erksad värvid, hästi mõnusa lõikega riided tunduvad.Peaks selle raha kuskilt välja võluma ja siis teeks kõik poed tühjaks:D See selleks, unistada võib ka vahel;)
Täna lähen Tiina juurde.Me korraldame järgmine nädal noortekat ja siis peaks arutama seda veel.Eelmine kord, kui me pidime tegema, siis oli Tiinal kiire, nüüd ei taha Kristiina teha.Mulle ei meeldi selline asi, et lubatakse ja siis hüpatakse alt ära..ma saan aru küll, et kiire on ja staffi aga ikkagi.Mina üritan alati lubadusi täita.Niiet teeme siis Tiinaga kahekesi.Meil pole veel teemat isegi..kuigi ma pakkusin välja, et "mina, sina, meie" aga eks siis näeb, mis saab:)a, ma sain kirjandi nelja..76 punkti.Minu kohta päris hea:D niiet ma olen rahul.
Mõnus, et nädalavahetus on, saab puhata.Nüüd hakkas uus periood ka koolis, niiet peaks rohkem pingutama hakkama.Ja ma mõtlen lakkamatult suvele, kuigi ma ei ole suveinimene, ma olen kevadeinimene.:)

We apologise for nothing.

No tere õhtust!Minu esimene positus.Küll võttis aega.:)Olge head, tõstke käed, kes tahaksid koolipingist veidikesekski eemale saada..Tegelt mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.Viimasel ajal on nii me,myself and I tunne, tulen koju, kell 6 lähen magama, tõusen uuesti kell 10 õhtul ja hakkan õppima..võinoh "õppima".;)Täna läks kuidagi teisiti.Teate ju seda taasavastamise rõõmu? ma sain seda uuesti tunda.Millegi tõttu läksin täna YouTube'i hängima, haha, ja hakkasin lostprophetsi lugusid kuulama/vaatama.No täitsa lõpp kui hea bänd, videotel on ka päris deep sisu, vahelduseks päris tore.ja Fightstar..oh jeebus:D ok, aitab sellest, eniveis, kuulake neid, kui te vähegi rocki armastate.Peaks isegi midagi ette võtma.Nagu ma juba mainisin, olen ma suhteliselt nolifer viimasel ajal olnud.Süntekas ja kitarr koguvad ka lihtsalt nurgas tolmu ja laulmas pole ma käinud juba..oeh, ma ei tunne nii suuri numbreid:S tegelt eriti ei tõmba ka, kui sunnitakse peale, et mine nüüd ja laula, sellist asja peaks ikka enda jaoks ja rõõmuga tegema, muidu kaob igasugune huvi ära.ja laulupidu EI OLE mingi ettekääne.Kuigi seal on lahe.
Täna pandi perioodihinded ka välja, suht kolmed neljad pooleks, ega midagi muud ei oodanud ka, nüüd peaks vist pisut rohkem pingutama hakkama, a, noodigraafika sain viie:D:D need, kes meil seal klassis on, teavad, et me saime selle mitte millegi eest.Kuid palju õnne mulle siiski, ega viied halba tee!;)
Kui nüüd täiesti aus olla, siis ma mõtlen iga päev sellele, kui gümnaasium ükskord läbi saab.Mis siis juhtuma hakkab? Meil oli J ja T'ga plaan minna välismaale, ja ma kavatsen selle teoks ka teha.kunagi..mingi aeg..ma loodan.A, ja ma üritan mingi nö tööd endale leida, vanama rääkis, et oriflame'iga saaks suht hästi teenida, aga peaks igast presentatsioone tegema jms.päris lahe, kui järele mõelda.. Mulle hakkab ju ka ML vaikselt mõjuma.Alles nüüd, küll on mul vedanud.Aga jah, tänaseks vist aitab ka, peaks kunsti retsensatsiooni ära tegema , esta õps tahab ju ka näha seda..ega eriti talle silma alla sattuda ei taha, hakkab kohe "vanu võlgu" sisse nõudma ja lihtsalt õiendama ja siis rikub mu ilusa lillelise vanillilõhnalise päeva ära.Aga homme pole estat! aga ajalugu on.. üleüldse on homme 9 tundi..deem.Igatahes, värvilisi ja lumerikkaid unenägusid teile!;)