Ökoökoöko!

Ok, ma võtan ennast kokku nüüd ja kirjutan midagi.Tiina sunnib mind.Mul on mingi blokk ees kirjutamise suhtes, ma ei tea.
Ma olen haige.Külmetasin laagris.Selg teeb tohutut valu ja eile lisandus sinna veel ka peavalu.See ei ole meeldiv, uskuge mind.Äkki on neerudega midagi? Korra on juba olnud, siis kui ma 9 olin.Mul oli neeruvaagnapõletik, ma mäletan seda nii selgelt.See oli kohutav.Aga ma ei kaota lootust, et kõik saab korda, reedel vaja noortekale minna ikkagi, sõbrapäeva noortekale:) ma ootan juba.
Laager oli mulle eluliselt vajalik.Ma sain olla koos inimestega, kellest ma hoolin tohutult, samas sain nendega lähemaid suhteid luua ja sain tuttavaks ka täiesti uute persoonidega Elvast.Maastikumängu ajal ma muide külmetasingi.Aga see oli seda väärt:D Nad said suurepäraselt hakkama!Ja me pidime ju gruppidele mõtlema nime ja hüüdlause.Me olime Öko grupp ja meie hüüdlause oli ÖKOÖKOÖKOÖKO!See ei lähe mul eluseeski meelest:)Inspiratsiooni saime meie grupiliikmelt Priidult, kes sai meie poolt hüüdnimeks ökomees:DVäga eeskujulik tüüp.Taimetoitlane ja puha.Ütles, et kunagi elab ta ökokülas:DTemalt on niii palju õppida.Btw, me saime kõige aktiivsema grupi olemise eest auhinna ka:DEnergia oli küll suht lõpukorral peale seda, aga see oli freakin good tunne! Muidugi suured tänud ka Levile ja Mariile, kes selle laagri üldse korraldasid:)
Teemad olid ka laagris väga head.Läbiv teema oli julgus.Alateemad oli julgus astuda esimene samm, julgus unistada, julgus erineda ja oli vist ka julgus armastada.
Tegelt on mul viimaselajal inimestest suht kopp ees.Nad ei tekita minus mingit huvi.Ja selle läbi teen ma inimestele haiget.Ma ei tee seda meelega, ausalt.Lihtsalt tuleb välja nii.Merka nimelt ütles, et ma olen viimasel ajal ta vastu kuidagi õel.Tegelikult ei taha ma enda lähedastele haiget teha, ja Merka on väga oluline mulle.Aga ma ei tea, ma olen omadega suht sassis.Ma tahtsin kõigestja kõigist puhata, ja näete nüüd saangi siin enda haige seljaga puhata.Olge ettevaatlikud, mida te soovite.
Ma ei ole päris pikka aega näinud inimesi, kellega ma koos samas koolis või noortekal ei käi.Ausaltöeldes, ei igatse ka.Ainult mõnda.Lihtsalt minu vaba aeg ei klapi teiste omadega, või on siis lihtsalt asi selles, et ma ei paku neile enam huvi.Juhtub,sarnased huvid saavad lihtsalt otsa, või tulevad teie vahele kolmandad asjaosalised tänu kellele sa enam enda sõpru peaaegu ei kohtagi.Vaid suurte pingutuste peale ja tihtipeale sunnitult, sest "peab ju kokku saama, et mitte üksteist ära unustada."Eks näis, mis edasi saab.Ma ei taha ka olla koguaeg see, kes meelde tuletab, et hei, mäletad mind? me olime ju kunagi parimad sõbrad.
Eile õhtul rääkisin ma pikalt Andrusega.Ta oli laagris ka.Jututeemad keerlesid paari inimese ümber, aga noh, las see jääb.Täna hakkasin Markust tema äriideega aitama, mida tal majandusetunniks vaja läheb.Toitlustamine.Ma aitan hea meelega, sest enda koolitöid eriti teha ei viitsi aga samas tahaks enda pea tööle ka panna, pole ju 2 päeva ajurakukestki liigutanud.Mõtted keerlevad ainult suve, laagri ja tegemata tööde ümber.nice.Kool võiks läbi olla, tahaks finally teha midagi, mis mulle meeldib ka.Selline nelja seina vahele topitud inimese tunne on, kes ajab endale mingi jama pähe ja siis sellest tulenevalt tuleb stress, siis mingi aeg on jälle pingelangus ja siis hakkab jälle kõik otsast peale.See võtab kogu energia ära.Tegelt ei ole mul koolis käimise vastu midagi.Aga kodutööde vastu on küll.Vahepeal viskab see üle, et meilt võetakse kogu personal life ära ja asendatakse see kohustuslike luuletuste kirjutamisega mille eest õpetaja sulle ikkagi kolme paneb, sest "mulle ei meeldi su luuletused" või on veel mingi sada häda.Sitt lugu, ausõna.
Ma olen avastanud kui tore on joonistamine.Praegusel hetkel on see just see tugipunkt, mille kaudu enda tunded välja lasta.Ja siis muidugi blogi kirjutamine, palju kergem on alati.Aga samas kõike ka siis kirja ei pane, kes teab, kes seda loeb.Ja mingi eneseväärikus mul siiski on:)
Ma muide olen märkand, et ma olen viimasel ajal suhelnud rohkem poistega.Ei teagi, millest see tuleneb.Hommikuti kooli minnes räägin rohkem Arturiga, päeva poole laskun kuhugi Rasmuse, Miku, Veljo, Gerdi ja Arturi vestlusesse.Aga nad räägivad tarka juttu ka, targad inimesed siiski;)
Ja siis õhtuti olen jälle Andrusega suhelnud.Muidugi mahuvad sinna vahele ka Kriss, Merka, Helen ja Sanna.Aga nendega ei suhtle enam eriti ka.Ma ei tea, nad tegid mingit imelikku nalja eelmine neljapäev.Algul jooksid eest ära?? ja siis vaatasid veidralt mind.Mulle ei meeldi sellised "naljad" tegelt.Need jäid kaugele algkooli minust maha.Aga ma olin vait,tegelesin enda asjadega ning ei kommeneerinud seda.
Igatahes ma loodan neljapäeval kooli saada.Ju siis vaatab, mis saab.Seniks, byebye:)