Monday, December 28, 2009

My Journey

Ja pühad ongi läbi..kuigi..meil oli eile kolmas jõulupüha:D see selleks. Jõulutunne oli eile tegelikult..sain enda eelviimase paki kätte, that's why:D Praegu siis pesitsen Hiiumaal, kuigi homme jälle Pärnusse tagasi. Oeh, see on funny story..not really. Pidime tgelikult reedel Hiiumaale tulema ja siis, kui me olime 21 km kaugusel Haapsalust helistati meie tagasihoidlikule autojuhile Joosepile ja öeldi, et laevad ei sõida.SAY WHAAAT. Veetase oli madal.. leimerid, ma ütlen. Käisime siiski sadamast läbi, et bronni järgmisele päevale ümber tõsta. No läksime siis koju tagasi. A ma ei viitsinud päeva raisku lasta ja helistasin Erkile, et läheks kinno. Ta siis helistas veel jumal teab kellele ja lõpuks tuli välja, et kino on kinni. FAIL! Otsustsime siis minu juures filmi vaadata. Year One, haha, amazing piece of work. Tegelikult ma teadsin juba varahommikust saati, et sellest päevast kujuneb üks suurimaid ebaõnnestumisi üldse, ning mu sisetunne ju ei petnudki mind? -->Ma avastasin öösel, et mu sein ja kummut olid mingit musta paska täis, mille tõttu mu kummutil on värv maas paari koha pealt. Noh, õnneks saab sinna asju peale panna. Aga sein? kes seda küürida viitsib? otsin endale mõne piffi ja maksan õunamuffinites äkki...
Tegelikult olid jõulud vahvad.Ma siiamaani naeran Kristheli kingutuse üle:D:D:D:D:D tänks, dude.
Jube veider..mul on koguaeg sada mõtet peas, mida kirjutada blogisse aga kui siis tegudeks läheb, on pea tühi:S
Scrubsid moodustavad praegu 1/3 minu elust. Alati on nii tühi tunne, kus osa läbi saab. Peaks arvutis veits magicut tegema ja kõik osad üheks filmiks kokku panema:D siis te mind enam ei näeks ka. Ma hakkaks koduseks.
Olgem ausad, aasta lõpus on alati hea mõelda, et järgmine aasta on kõik parem ja kõik muutub. Tegelikult oleks mu ellu paari muudatust vaja. Lihtsalt selleks, et huvitavam oleks. Aga probleem on selles, et ma pole välja mõelnud millised need muudatused olema peaks..
Ma arvan, et selle aasta üks nunnumaid hetki oli siis, kui me Liisuga lumememme valmis saime. See oli lihtsalt...armas. Ja nimeks on tal pelmeen, sest Kris küsis orksis kas me väiksemat pelmeeni ei tahtnud teha:)

Tuesday, December 15, 2009

Niisiis.2 bändi, 2 lauljat, 2 laulu, mõlemad räägivad sõjast.Üks neist toob kananaha ihule , see laul hoiab mind algusest lõpuni pinges, see on täis erinevaid emotsioone, iga võnge tema hääles tähendab midagi.Teine laul tekitab samamoodi külmavärinaid, kuid pinge asemel on see teatud mõttes vabastav.Tema madal hääl on üks ilusamaid, mida eales kuulnud olen.Just wanted to say: amazing!

Täna bioloogia tunnis olles tuli mulle eelmine aasta meelde. Just selle pärast, et eelmise aasta alguses Laguse tundides olles naersin ma koguaeg.Ja nii kuu aega järjest. Istusin viimasel pingis ja lihtsalt naersin. Ta oli tõesti naljakas! Aga siis ta hakkas enda ülikuulsaid kontrolltöid tegema ja siis polnud mul enam nii naljakas. Täna sain ma taas bioloogia tunnis naerda. See oli nii..hea tunne. Mulle meeldivad õpetajad, kes teavad, mida huumor tähendab. Eriti lõbus oli siis, kui me lugesime, mille järgi jaotati 10 sajandi alguses Hiinas loomi gruppidesse."Need, kes on äsja vaasi ära lõhkunud, merineitsid, imetavad sead, muinasjututegelased" oeh, naerge:D

Reedel sain Merkaaaagaaaaaa kokku.Tegime enda kuulsat lasanjet, mille retsept on salastatud! Aga uskuge, see on IMELINE! Siis kaheksa paiku läksime Taavile rongi vastu. Edasi linna. Ja siis tagasi Merka juurde filmi vaatama.Jennyfer's body.Pidi nagu olema õudukas? aga meie saime kõvasti naerda:D Kuidas sa saad MITTE naerda väljendite üle nagu "tragedy boner","Not even a backdoor virgin" ja "dillhole" mhahahah:D:D komöödia missugune.Soovitan soojalt.Aga vaadake inglise keelsete supakatega, muidu polegi väga aru saada nendest naljadest:D

Laupäeva hommikul käisime M & T'ga "tanklas hommikust söömas" nagu ma Siimule ütlesin. Ma sain alles siis aru, kui halvasti see kõlas, kui ma selle välja ütlesin:D Aga õnneks saime me Merkaga Taavile õiget Pärnu toitu tutvustada:D:D
Õhtul käis siin päris suur kamp. Noh, päris suur kamp minu väikese toa jaoks:D Aga lahe oli;) koorekiht oli PEAAEGU kohal:D Tegelt mõnus on lihtsalt sõpradega rääkida..kuigi ma ei andesta Erkile never, et ta mu puust varda ära lõhkus ja siis selle osavalt sinise paelaga kinni sidus:D:D oeh..

Pühapäeval hommikul käisime "Paradiisis" söömas ja noortekate hooaega lõpetamas.Ma ei tea, ma pole noortekatele tegelt jõudnudki, niiet ei tundunud eriti lõpetamisena:D Hiljem käisin Ülejõe Gümnaasiumi Segakoori jõulukontserdil.Mis oli küll pigem segaansambli koosseisus:D Aga väga ilus oli siiski! Ja nii armas oli ka see, kui me Mari-Liisiga sinna saali jõudsime, siis Grete kohe sööstis mu poole ja kallistas mind.Ta on nii nunnu:) Jaanat ja Marianni nägin ka:) Marianniga saime muidugi enda 30stm jutte ajada:D haha


Veider on tegelikult mõelda, et detsember on juba poole peal.Alles ma istusin vahetundide ajal pargis päikese käes ja õppisin koos Geilyga keemiat. Nüüd on LÕPUKS lumi maas ja õues on nii külm, et ise ka ei usu. Aga samas on mul hea meel, et nii külm on.Mul on üleüldse talve üle hea meel.

Esmaspäeval ehk siis eile käisin jõulusisseoste tegema. Aga nagu tavapäraselt, koju jõudes on tunne, et raha on palju kulutatud kuid kotti lahti tehes polegi seal nagu midagi:D A mõnusa õunalõhnalise eeterliku õli sain ja siis ilusa ametüstist kaelakee. Ma lihtsalt ei suutnud seda sinna poodi jätta:) Jõulukaarte teen ma mõttes juba kolm päeva, tegudeni pole jõudnud.Aga ma üritan ennast nädalavahetusel kokku võtta..või siis järgmine nädal. Kool saab ju nüüd ka neljapäevaga läbi, yay:P

Luumi tuli maaha ja valgeks läks maaa, kaks väiikest hanepoega nüüd väja ei saaa, nad istuvad laudas lalalalala. Ja nüüd kujutage ette, kuidas mina seda laulan:D Nüüd on vähemalt põhjust;)



Saturday, December 12, 2009

ÕUES SAJAB LUND, NO WAY!
Ma juba ütlesin Tiinale, et täna ma kardinaid ette ei pane, sest ma kavatsen kuni uinumiseni vaadata, kuid ilusaid suuri lumehelbeid alla sajab:)

Sunday, December 6, 2009

Ma sain just ühest asjast aru: jõululaule ei saa valesti laulda:)

Ma üritan iga päev ennast kokku võtta, et siia midagi kirjutada. Ükskõik mida. Selle jaoks ju blogid ongi, vähemalt minu meelest. Aga ma olen hakanud asju enda sees hoidma ja meelega kõike ära unustama, teate küll, et lihtsam oleks. Samas on mul alati J, E ja T olemas, kes kuulavad ka mu kõige napakamaid soove ja muidu totrusi. Aitäh teile!:)

Praegu kõlavad mu mitte just kõikidele head muljet jätnud kõlaritest jõululaulud. Tahaks kõva häälega kaasa laulda, kohe nii, et K. ka ülakorrusele kuuleks;)

Mu powerpointi esitlus ootab, et ma seda teeksin, et ma keskenduksin ainult sellele. Olenemata sellest, et mul on siin sada erinevat lehte lahti, kuidas teha õpetajatele meelepärast esitlust ,leidsin ma ikkagi otsetee siia. Aega on selle kiire asjaga.Teate ju seda tunnet, kui mingi asja tähtaeg hakkab kohe-kohe kätte jõudma, kuid siiski on tunne, et aega on piisavalt? täpselt selline tunne on mul praegu.
Ma ootan ülejärgmist nädalat.Siis algab uus periood.Saladuskatte all võib öelda, et mul on hea meel, et vene keel läbi sai. Nüüd ei pea ma enam tundidesse sõnastikke kaasa vedama, et aru saada, mida õpetaja räägib(mitte, et ma seda muidu teinud oleks, kuid asi on põhimõttes, nagu Õ meile kunagi ütles:D )

Kõik on praegu nii ilus. Jõulumuusika mängib, küünlad põlevad, selja tagant tuleb vanilli-männi lõhna, kummuti peal vaasis on imepisike kuusk, mille küljes ripuvad jõuluehted.Tõepoolest..ainult lumi on puudu. Siis oleks täiuslik.

Tegelikult, minu tänased tänusoovid lähevad A'le, kes viitsis minuga Selveri papa pizzasse tulla, et seal mind ajalooga kurssi viia ja esitlusega aidata:)

Ma käisin eile kinos. 2012 vaatamas. Film ise käis 2h ja 23 min. Kordagi ei tekkinud tunnet, et peaks vaatama, kui palju on filmi lõpuni veel jäänud. Tegevust jätkus igaks hetkeks. Vahepeal käisid peast läbi mõtted, et mida mina teeksin, kui ma teaks, et maailma lõpuni on aega paar , päeva, tundi, minutit. Aga mida ma siis teeksin, seda ma otseselt välja ei mõelnudki. Tegelikult ei oma see eriti tähtsust, sest pärast seda, kui hiidlaine meist kõigist üle käiks, ei teaks keegi niikuinii enam midagi. Muidugi oleks tavaline see, et kõik jätavad lähedastega hüvasti. Samas.. mina ei sooviks viimase asjana enda elus näha kellegi kurbi, kannatust ja vett täis silmi näha. Silmad sulgeda ja kedagi kallistada oleks palju parem.


I'm dreaming of a white christmas.