Mõtlesin, et ükski kord kirjutaks kõik ausalt ära, just nii, nagu ma tunnen.Viimasel ajal..noh ütleme nii, et asjad on paremad kui vahepeal, aga ma ei ole õnnelik.Veider, kuidas see õnnetunne hüppab niimoodi ühest nurgast teise.Asi on just selles, et..ma ei tea, mida ma tahan. Ma ei mõtle seda, et mida ma teen või kus ma olen 10 aasta pärast.Ma ei tea, mida ma praeguselt hetkelt tahan.Mul on nii palju unistusi, mida ma võiks teoks teha, kui ma vaid julgeks ja noh, olgem ausad, viitsiks.Kõige enam ajab mind mu juures marru mu ülim laiskus.No näiteks kool.esimese poolaasta ma sain väga, ma mõtlen väga lebolt tehtud.Ja noh, ma ei saa öelda, et ma just hiilgan hinnete poolest, aga olen rahul, asi seegi.ja ma hakkasingi mõtlema, et mis siis, kui ma ennast üks kordi elus kokku võtaks ja paneks 100% õppimisse? ma ütlen, mul oleksid neljad ja viied.Aga..vaadake, mul puudub igasugune motivatsioon, sest ma ei tea, mida ma tahan.kingapael võtaks no..aidake mind, olge head.Mul läheks praegu väga suurt suunamist vaja.Miks ma siin olen üldse? mis mu ülesanne on? ei, mul ei ole masendust, kauuugel sellest.Aga mul on alustala vaja, millele hakata enda elu rajama.Ning ei, ma ei ole liiga noor, et sellele mõelda.Ma usun, et praegu on just sobiv aeg leidmaks asju, mis mulle meeldivad.Kujutate ette? ma ei tea ise ka, mis mulle meeldib.no olen siin paar päeva pildistanud veidi.Kõik,mis ette jäi sai salvestatud.Mulle meeldib just pisidetaile pildistada ja joonistada, sest see annaks nagu rohkem kui terviklik pilt suurtest metsadest ja hoovidest.sa saad keskenduda sellele ühele asjale ja seda nautida.
Hetkel ei naudi ma ühtki kohustust.Minu jaoks on ka sõpradega koos olemine muutunud kohustuseks.Reedeti noortekal ja pühapäeviti kirikus käimine on kui kohustus, mille tahaks sügavale maa alla matta ja ära unustada.Mul on kõrini,andke andeks.Ja ma ei ütle seda ka kellelegi, sest sellele järgneks mingi teatud jutt, millest mul ka kõrini juba on.Minuga on kõik korras, ma lihtsalt tahan natuke rahu ja aega, et ennast leida.a, ja ma olen jube egoistlikuks ka muutunud, nagu mulle poole sõnaga öeldi.sest esimest korda elus mõtlen ma rohkem endale, kui teistele.see on..uus tunne.
Miski on minust puudu, see miski on tegelikult keegi, aga ma ei tea kes.

Prrrrrrrrrrrrrr.

Näe, ma ka ära eksinud siia.Tegelikult on mul hea põhjendus, miks ma siin käinud ei ole.Kool on selle põhjuse nimi.Eelmine nädal ei käinud ma tegelikult üldse koolis.Aga ma ei teagi, vbl ma juba mainisin seda enda eelmises postituses, aga kes seda kuupäeva enam mäletab, millal see postitatud sai:)Aga eelmisest haigusnädalast ma enam ei räägi, sest ma sain enda vereanalüüsi vastused ja kõik on ok! super!;)
See nädal möödus küll väga kiirelt.Kõik ajavad omi asju ja nii see lähebki.Neljapäeval oli mul 8 tunnine rokkkontsert, st.ma lasin kõik üle ja olin enda mulli sees ja kuulasin rokki, kõvasti ja terve päeva.Muidugi jõudsid inimesed selleni, et mul oli midagi viga.Ma ütlesin, et ei ole.Aga ega seda ei usutud ju.Aga ma ei valetanud.Kuigi mul on inimestest suht kopp ees viimasel ajal, nad loovad endale nii palju probleeme, ja siis kaasavad mind ka sinna,nvm.Kuid ma ei mõista seda, et kohe kui ma natukene vaiksem olen, siis peab kohe midagi olema.Muidugi on väga armas, et inimesed hoolivad ja küsivad.hah, see oli naljakas, kui me olime söögijärjekorras ja Henr küsis, et kus mu vallatu tuju on:D
Mul on esta õpsiga mingi sõda, ega teada oligi, et see ükskord kätte jõuab.Lihtsalt, nii debiilne isiksus.Istub enda kastis enda toredate vaadetega ja siis kõik teised on halvad.Ma ei teagi, miks ma talle ette jään, aga noh, jään.Aga mina olen seda sorti inimene ka, et kui minuga ei käituta ilusti, siis ei leia mina mingit põhjust, miks pean mina viisakas olema.Olgu ta siis õpetaja või muu teadlane.NAD EI OLE JUMALAD!nad võiks sellest juba aru saada.Nad on lihtsalt õpetajad.Muide ajaloo õpetaja hakkaski nii "toredalt" naerma enda nalja üle, et "ega meie, õpetajad, ju mingid jumalad ole.Te arvate küll nii, aga ega me ka kõike ei tea" üllaülla, lõpuks jõudis pärale.Temperamentsuse olen ma vist isalt pärinud, nii nad räägivad, nii et ärge üllatuge mu sõnavõttude üle.
Tegelikult on 3 nädalat veel vaheajani.Ja 13 nädalat 10nda klassi lõpuni.See on nii hea aga samas kurb.Kurb nimelt seetõttu, et Kriss ajab õpetajaid taga, et nad mingi soovituse annaksid.Ta lähebki ära, see hakkab vaikselt kohale jõudma..:(Aga mul on ta üle hea meel, ta teab, mida ta elus saavutada tahab.Ja ma loodan talle alati parimat;)
Kristhel tõi mulle eile sõbrapäeva kingituse, kui ta siin käis, et mu emps ta juukseid värviks.Mina ju teadupärast ei teinud ühtki kingitust, mitte kellelegi.Isegi kaarte mitte.See aasta polnud päris see.Niiet,(minupoolne) fail!:D
ma loen jälle mitut raamatut korraga.Seekord on nendeks Oskar Lutsu "Tagahoovis", Mari Tarandiga jõudsin kuhugi maale ja siis emps vist hakkas ise lugema ja siis Annie Schmidti "Miisu".Mulle meeldib, et ei pea koguaeg sama raamatut lugema, väike vaheldus on hea.Aga nüüd ma lähengi lugema.Cya;)

Miks on nii, et inimesed tahavad alati seda, mis on teistel?Miks on inimesed kadedad?

Ökoökoöko!

Ok, ma võtan ennast kokku nüüd ja kirjutan midagi.Tiina sunnib mind.Mul on mingi blokk ees kirjutamise suhtes, ma ei tea.
Ma olen haige.Külmetasin laagris.Selg teeb tohutut valu ja eile lisandus sinna veel ka peavalu.See ei ole meeldiv, uskuge mind.Äkki on neerudega midagi? Korra on juba olnud, siis kui ma 9 olin.Mul oli neeruvaagnapõletik, ma mäletan seda nii selgelt.See oli kohutav.Aga ma ei kaota lootust, et kõik saab korda, reedel vaja noortekale minna ikkagi, sõbrapäeva noortekale:) ma ootan juba.
Laager oli mulle eluliselt vajalik.Ma sain olla koos inimestega, kellest ma hoolin tohutult, samas sain nendega lähemaid suhteid luua ja sain tuttavaks ka täiesti uute persoonidega Elvast.Maastikumängu ajal ma muide külmetasingi.Aga see oli seda väärt:D Nad said suurepäraselt hakkama!Ja me pidime ju gruppidele mõtlema nime ja hüüdlause.Me olime Öko grupp ja meie hüüdlause oli ÖKOÖKOÖKOÖKO!See ei lähe mul eluseeski meelest:)Inspiratsiooni saime meie grupiliikmelt Priidult, kes sai meie poolt hüüdnimeks ökomees:DVäga eeskujulik tüüp.Taimetoitlane ja puha.Ütles, et kunagi elab ta ökokülas:DTemalt on niii palju õppida.Btw, me saime kõige aktiivsema grupi olemise eest auhinna ka:DEnergia oli küll suht lõpukorral peale seda, aga see oli freakin good tunne! Muidugi suured tänud ka Levile ja Mariile, kes selle laagri üldse korraldasid:)
Teemad olid ka laagris väga head.Läbiv teema oli julgus.Alateemad oli julgus astuda esimene samm, julgus unistada, julgus erineda ja oli vist ka julgus armastada.
Tegelt on mul viimaselajal inimestest suht kopp ees.Nad ei tekita minus mingit huvi.Ja selle läbi teen ma inimestele haiget.Ma ei tee seda meelega, ausalt.Lihtsalt tuleb välja nii.Merka nimelt ütles, et ma olen viimasel ajal ta vastu kuidagi õel.Tegelikult ei taha ma enda lähedastele haiget teha, ja Merka on väga oluline mulle.Aga ma ei tea, ma olen omadega suht sassis.Ma tahtsin kõigestja kõigist puhata, ja näete nüüd saangi siin enda haige seljaga puhata.Olge ettevaatlikud, mida te soovite.
Ma ei ole päris pikka aega näinud inimesi, kellega ma koos samas koolis või noortekal ei käi.Ausaltöeldes, ei igatse ka.Ainult mõnda.Lihtsalt minu vaba aeg ei klapi teiste omadega, või on siis lihtsalt asi selles, et ma ei paku neile enam huvi.Juhtub,sarnased huvid saavad lihtsalt otsa, või tulevad teie vahele kolmandad asjaosalised tänu kellele sa enam enda sõpru peaaegu ei kohtagi.Vaid suurte pingutuste peale ja tihtipeale sunnitult, sest "peab ju kokku saama, et mitte üksteist ära unustada."Eks näis, mis edasi saab.Ma ei taha ka olla koguaeg see, kes meelde tuletab, et hei, mäletad mind? me olime ju kunagi parimad sõbrad.
Eile õhtul rääkisin ma pikalt Andrusega.Ta oli laagris ka.Jututeemad keerlesid paari inimese ümber, aga noh, las see jääb.Täna hakkasin Markust tema äriideega aitama, mida tal majandusetunniks vaja läheb.Toitlustamine.Ma aitan hea meelega, sest enda koolitöid eriti teha ei viitsi aga samas tahaks enda pea tööle ka panna, pole ju 2 päeva ajurakukestki liigutanud.Mõtted keerlevad ainult suve, laagri ja tegemata tööde ümber.nice.Kool võiks läbi olla, tahaks finally teha midagi, mis mulle meeldib ka.Selline nelja seina vahele topitud inimese tunne on, kes ajab endale mingi jama pähe ja siis sellest tulenevalt tuleb stress, siis mingi aeg on jälle pingelangus ja siis hakkab jälle kõik otsast peale.See võtab kogu energia ära.Tegelt ei ole mul koolis käimise vastu midagi.Aga kodutööde vastu on küll.Vahepeal viskab see üle, et meilt võetakse kogu personal life ära ja asendatakse see kohustuslike luuletuste kirjutamisega mille eest õpetaja sulle ikkagi kolme paneb, sest "mulle ei meeldi su luuletused" või on veel mingi sada häda.Sitt lugu, ausõna.
Ma olen avastanud kui tore on joonistamine.Praegusel hetkel on see just see tugipunkt, mille kaudu enda tunded välja lasta.Ja siis muidugi blogi kirjutamine, palju kergem on alati.Aga samas kõike ka siis kirja ei pane, kes teab, kes seda loeb.Ja mingi eneseväärikus mul siiski on:)
Ma muide olen märkand, et ma olen viimasel ajal suhelnud rohkem poistega.Ei teagi, millest see tuleneb.Hommikuti kooli minnes räägin rohkem Arturiga, päeva poole laskun kuhugi Rasmuse, Miku, Veljo, Gerdi ja Arturi vestlusesse.Aga nad räägivad tarka juttu ka, targad inimesed siiski;)
Ja siis õhtuti olen jälle Andrusega suhelnud.Muidugi mahuvad sinna vahele ka Kriss, Merka, Helen ja Sanna.Aga nendega ei suhtle enam eriti ka.Ma ei tea, nad tegid mingit imelikku nalja eelmine neljapäev.Algul jooksid eest ära?? ja siis vaatasid veidralt mind.Mulle ei meeldi sellised "naljad" tegelt.Need jäid kaugele algkooli minust maha.Aga ma olin vait,tegelesin enda asjadega ning ei kommeneerinud seda.
Igatahes ma loodan neljapäeval kooli saada.Ju siis vaatab, mis saab.Seniks, byebye:)

Reedel oli tore koolipäev.Teiseks tunniks kooli ja siis saime veel 2 tundi varem lahti ka.Nice.Pärast kooli sain vanaemaga kokku.Käisime šoppamas veits.Ja siis koju.Pakkima.Kella viiest pidime juba sõitma hakkama, aga vist läksime veidi hiljem? ma ka ei tea, ja vahet ei olegi.
Kohale jõudsime vist peale seitset.Enne seda lasime veidi liugu ka:DMe nimelt läksime kahe autoga, ja siis meie auto rahvas, ehk siis Lohud ja Bannikovad ja meie Tiinaga, ootasime mingi aeg teisi, kui nad poodi läksid ja mul pole õrna aimugi, kus linnas see koht oli, aga seal oli mingi hiiglaslik kuju ja järsk mägi, niisiis lasime sealt alla.tegime rongi ka:D Ja siis jõudsime kohale.Saime endale toad keldris, enne seda käisime Tiinaga 3 tuba läbi, et "seda õiget"leida. Muidugi said minu lemmiku toa said endale Lev, Markus ja Andrus.Ma oled endiselt kade:)Aga kuna me olime keldrikakandid, siis meid eriti üleval korrusel olev müra ei seganud.Niiet, great success.A, külm oli seal toas ka:D
Kohe alguses, kui me viisime asjad tuppa ja läksime ülakorrusele, et kavaga alustada, tundsin ma ennast seal hästi.Ei olnud mingit sellist tunnet, et appi kui palju võõraid inimesi.Kõik oli super!Elvakad on nii vahvad ja sõbralikud!;)Reedene päev oligi rohkem tutvumiseks ning laupäeval olime me juba kõik suured sõbrad:D Maastikumängu ajaks tuli selline energia ka peale.Kõik pidid enda grupile nime panema ja hüüdlause mõtlema.Me olime Öko grupp ja hüüdlause oli ÖKOÖKOÖKOÖKO!:D Geniaalne, ma tean, lilli pole vaja:D Me saime kõige aktiivsema grupi näol auhinna ka, sest ma jooksime ringi ja karjusime ÖKOÖKOÖKO ja ajasime kõiki naerma ja olime üldse entusiastlikud, ma pole ammu niimoodi talverõõme nautinud:DÜks kirjutas ka mulle seljapeale(laagri lõpus pandi kõigile paber selja peale ja siis sai sinna kirjutada)et ma ei lähe tal elusees enda ökoga meelest ära!:D:D
Laupäev jätkas samas vaimus, ehk siis lahedalt:DMängisime, rääkisime, jooksime ringi ja tegime nalja:DJa seda kella üheni umbes.

Hm

Unistused.Mõnikord need täituvad, mõnikord mitte.Oleneb, kas sul on julgust või ei.Julgus unistada-see on üks nendest laagri teemadest, mis läks mulle väga südamesse.Sest tihtipeale mul ei ole julgust, et unistada suurelt, et seada endale sihte, mida täita.Ma võin ausalt öelda, et see laager muutis mind.Tegelikult muutun ma igapäev mingis mõttes.Kuid see muutus oli suurem.Ma julgesin olla võõraste inimeste ees aus ja ma julgesin astuda esimest sammu.See on teine teema, mis oli laagris.Julgus astuda esimene samm.Igas mõttes.Kas esimene samm enda unistuste poole, maailma poole või kellegi poole, keda sa armastad.
Praegu unistan ma suvest.Jah, seda teevad enamus inimesi.Sellise ilma eest poeks igale poole peitu.Aga asi pole ilmas, tegelikult.Ma vaatan ühte pilti, ma lisan selle siia pärast, ja..see on tehtud eelmisel suvel,sel suvel, mis jääb mu elu parimaks suveks.Seal juhtus nii palju ilusat.Ma ei mäletagi midagi negatiivset sellest suvest.Sest ma käisin seda suve hetk haaval, mitte ei mõelnud kaugele ette.Ja just sel suvel kogunes mu ümber nii palju inimesi, kelleta ma praegu enam hakkama ei saaks.Nad on osa minust, minu maailmast, minu unistustest.Aga see, kuidas ma viimasel ajal olen enda lähedastega käitunud, see teeb haiget.Jah, ka mulle.Sest peale seda autoõnnetust olen ma alateadlikult justkui võtnud mingi kaitsepositsiooni, et mitte endale inimesi rohkem ligi lasta.Sest nii tundub lihtsam, kui sa tõrjud inimesi eemale, pole sul ka kedagi, kelle pärast haiget saada, eks?Rumal mõte.Aga nii lihtne on selliseid asju mõelda.Merka just täna ütles, et ma olen kuidagi tõre ta vastu viimasel ajal.Ma ei tee seda meelega, aga samas nagu teen ka.Mul on tunne, et see mis on, hakkab otsa saama.Aga Merka on üks nendest inimestest, kes on minu jaoks(nüüd tuleb hull reidilause, mis mulle ei meeldi, aga ma ei oska seda muudmoodi väljendada)kiiresti saanud oluliseks.Just enda aususe, rõõmsameelsuse ja julgusega teistest erineda.Ta on silmapaistev, muidu ma teda ju märkand poleks;)
Laagris oli kõik nii hea.Seal ei lugenud, mis oli kell.Kõik oli juba ette planeeritud mis, kus, kellega ja millal mingi asi oli.Ei pidanud üldse muretsema, mitte millegi pärast.Kõik oli nii, kuidas olema peakski.

Päästame maailma..inimeste käest:)

Ajalugu ei ole nii huvitav, kui seda arvab meie aja õps, kes peale Veljo haigutust hommikul esimeses tunnis midagi ebamäärast ajama hakkas.Tõesti, Eesti ajalugu on minu jaoks üks igavamaid, see lihtsalt ei paelu mind.Üleüldse ei saa ma aru inimestest, kes päevast-päeva elavad minevikus, selle asemel, et olevikus elada ja endaga hakkama saada praegu, mitte mõelda, mis oli siis, kui taevas oli sinisem ja muru rohelisem.Ma ei väida sugugi, et ajalugu pole oluline, on küll, aga üritada meile selgeks teha, et see on nii huvitav, et täitsa sure ära kohe, siis on küll midagi valesti.Mind huvitavad muud asjad, las ajaloolased tegelevad ajalooga.
Arvake ära, mida täna JÄLLE ei olnud.bio tööd ei olnud, vot mis.Mida ta venitab sellega, ma olin väga valmis enda karmi saatust juba vastu võtma, kui ta küsis, et tahate täna tööd teha või..ja lause ei lõppenudki, sest kõik karjusid juba EIIIII:D ja siis oligi kõik, vsjoo.neljapäeval siis.
Ja kekade ajal läksime, nagu ikka, korraks uisukal, aga täna otsustasime kohe kooli tagasi tulla.Istusime siis sööklas ja kuulasime Marelini memuaare:D päris hea jutt oli:D Ning siis algas mata.Õpetaja on kahtlaselt rõõmsameelne ja viisakas viimasel ajal, huvitav, mis tal viga on?:)
Peale kooli läksin Tiina juurde filmi vaatama, nime ei tea, aga see räägib 9/11'st ja lihtsalt, kui lollid on ameerikalsed, et lasevad endale pähe astuda, ja et ameerika pank tahab maailma üle võtta, ok, lasku käia:) Film ise muutis veidi mu arvamust..maailmast üleüldse.Aga seal räägitakse suht tarka juttu.Täna ma viisin kaks otsa kokku, Artur midagi rääkis mulle sellest filmist üks õhtu, see oli siis, kui me Mihhelsit ja Looret nägime:D jaa.Igatahes, nüüd ma oskan Arturiga kaasa rääkida:Dja siis rääkisime pisut ning tulin koju.ja siin ma siis olen, istun msnis ja..jah, see ongi kõik.Aga kohe lähen jälle Feel'i mängima.Ma enda une arvelt mängisin ka eile, mul see nüüd kohustus, et päevagi ei või vahele jätta:Dja muidugi ei puudunud tänasest päevast msn-vestlus(paberivestlus) Rasmusega:D A, ja siis füsas lõpetasime ka selle" inconvenient truth" vaatamise.Ka see muutis veidi mu arvamust, rohkem kui veidi tegelikult.See on nii õudne, mis maailmas toimub.Mina kavatsen midagi tegema hakata, ma luban;)
Aga nüüd, adios amigos:)

Peace, man.

Täna, esmaspäeval siis algas päev toreda mataga.Siis oli esta, kus pidime Hamletist mingit monoloogi esitama, teate küll, see mis algab sõnadega "Olla või mitte olla-see on küsimus" igatahes see jagati pooleks, ja need, kes reedel ei esitanud, pidid täna kõik kooris kaagutama seda.Esimest osa siis olid esitamas mingi 10 inimest ja teist osa, ehk siis meid, täpselt poole vähem.Me saime kohe esimese korraga hakkama:) esimese rühmaga sai sai veidi nalja ka.Meil läks suht libedalt.Kuigi kui me klassi ees seisime, nägin, et Gert ja Henri kõkutasid seal millegi üle, aga see selleks:D nalja peab saama.Mul oli see peas küll, kohe täiesti sõna sõnalt, hommikul kandsin veel hästi ilmekalt ja kätega vehkides seda Krissile bussis ette:D aga seal hakkasin suht puterdama:D aga õnneks olid meil Rain ja Ellis, kes päästsid päeva:D niiet saime viied.jeah(H).Kirjanduse tunni ajal kirjutasime jälle mingit Hamleti asja, ma ei saanudki aru, mis see oli, aga ma tegin ära, nii nagu tahtis.Ikkagi sain kolme, tule taevas appi, muud mul selle kohta enam öelda ei ole.Ta pole kunagi rahul, palju õnne siis talle.Lasku aga edasi samas vaimus.Aga muidugi polnud kirjandus totaalselt mõttetu: kirjanduse tunnis mängisin ma Rasmusele psühholoogi:D.Paberivestlus:D Käis üle Arturi:D Vaeseke, istus seal meie vahel ja vaatas imeliku näoga:D Sorri!:D Ma ei tea, kas ma suutsin ta hingepiinu leevendada ka, aga pärastRasmus nagu mainis küll mõnele, et ma olin ta psühholoog:D ja muidugi imestas Artur jälle ja küsis, et kas ma hakkan nüüd siis psühholoogiks või ja mina loomulikult küsisin talt selle peale, et kas ta tõesti pole minuga juba 4 aastat samas klassis käinud ja ei tunne mind veel piisavalt;D ma nimelt olin kõigi "psühholoog" ka eelmises klassis:D tegelt nad kutsusid mind nõustajaks.Vähemalt sain kasulik olla:D ma olen hea kuulaja, ausõna.niiet pöörduge kõik minu poole:D nii.Siis hakkas inka..seal.me ei teinud midagi tegelt.Mõned jutustasid mingit asja, mind ei küsitud, jälle.Mõnikord isegi sooviks vastata, aga nagu päris vabatahtlikult ka ei tahaks:DJa siis hakkas noodigraafika.Kuid enne seda öeldi meile, et õpetaja lapsed on haiged vms ja ta ei tule.Niiet oli orksilaks, (me nimatame seda tundi nii, sest igal esmaspäeval istume me lihtsalt 2h järjest netis ja ei tee midagi.mulle sobib:D).Mõndade, ma nimetan ka nimesid, Maarja ja Jaana, jaoks oli see mingi armastusejutuka hour:D Rasmus ja Henri mängisid cs'i, suht lame(loe:leim) sorri, aga see..jah..ei kommenteeri:D ja seda, mida Merlin ja Veljo tegid..seda võib ainult ette kujutada:D ja mina sain finalllllly raha, et süüa osta, kui emps tuli arenguvestlusele.Järgmine tund pidi olema ajalugu, mis vist siiski osutus mingiks humanitaaride tunniks.aga ega ma ei tea ka.Mina, Rasmus ja Henri istusime Aide esimesel korrusel diivani peal:D:D:D oi kui tore ja särki-värki.Vahepeal tahtsime Mariannile sõnumit saata, et ta ütleks, mis seal täpselt toimub ja kas meil üldse mõtet minna.Tegelt käis äge arutelu selle üle, trepi juures, et kas minna või mitte minna.me ei läinud lõpuks ja see oli minu süü, nagu nad väidavad.Päris oli ju ka:Daga.Mannu juurde tagasi minnes. Kui me koolisööklasse läksime, nägime teda ja Krissi seal kõnet ette valmistasmas.Ma olin selle ju totaalselt unustanud, kuigi Henri midagi jahus vahepeal.Kõnevõistlus oli ju.Jälle.Igatahes me vaatasime selle ka ära.Kuulasime õigemini:) Kriss pani kohapeal midagi kokku aga kui aus olla, oli tal üks parimaid, sest tema mõte oli hea.Selleks oli, et noored võiksidki minna välismaale, et tagasi tulles saaksid nad eestimaale midagi juurde anda.pmst selline.Teema ise oli vist, et mida on mul anda Eestimaale ja mida on temal anda mulle.umbes selline.Edasi said sealt lõpuks Ingrid ja b klassist üks tüdruk, kelle nime ma ei tea.M-tähega oli igatahes:D A, me saime ka kohtunikke mängida natuke.Mina, Gert, Mikk, Henri ja Rasmus kui täpsemad olla.Muidugi valisime enda Mannu ja Krissi kõige paremateks:D looogišh:Dja siis selle b-klassi M-tähega tüdruku ka:D Siis pidi koor hakkama ,aga ma läksin Tiina juurde, see oli olulisem.Seal vaatasime mingit filmi ja siis tulin koju ja Sandra tuli natukeseks siia.Üritas mulle biod õpetada veidi ja vaatas mu kitarri üle ja rääkisime niisama.mõnus oli:) Ning peale tema äreminekut vaatasime empsiga telekat ja rääkisime arenguvestlusest, seal muide võis ainult head rääkida(good for me), niiet emps ei saanudki mind sisse rääkida:D okok, mitte, et tal oleks midagi halba rääkida, kuid siiski:D(6)
Nii, ja homme on meil bios kt.Teil võib tekkida küsimus, et palju me teeme siis neid töid..ma vastan: piisavalt, et mul eluks ajaks biost ja Lagusest kopp ees oleks.Aga nüüd lähen ma just biod õppima, et mitte tööd jälle kahte saada.Õpi palju tahad Maris, sinu ajud sellele ei hakka.
Homseni siis, kui hästi läheb:)

Üks mõte, üks pilk, üks etteheide, siis ongi kõik.

See iseloomustaks suurepäraselt praegu kõike.Aitäh Lugemast.


Ma olen jälle tohutu vahe sisse jätnud ja kõik see praht hakkab jälle minusse kogunema.Ma pean blogisse sissekannete tegemise endale igapäevaseks ülesandeks tegema, samaväärilisteks koolist antavate ülesannetega.
Ma eriti ei viitsi teisipäevani tagasi minna omadega, aga minu mäletamist mööda oli teisipäev suht tore päev, jaa, ajalugu jäi ära, jälle.Ja siis füsa tunnis vaatasime seda kliimafilmi.ma mäletan, et ma oleks nutma hakanud äärepealt, see oli õudne.Ja tunni lõppedes olid enamvähem kõigil mornid näos, vbl mõtlesid nad muudele muredele, aga siiski. Ja kolmapäev..siis on 4 tundi, niikuinii on norm:) ja neljapäev oli ka mõnus, eriti meeldisid muusikad.Ma tundsin selle poole aasta jooksul teist korda, et me actually teeme seal ka midagi, mitte ei laula koorilaule.Ja ma jäin peale tunde veidikeseks Muttikuga rääkimagi, muusikast muidugi.Väga mõnus oli, pean tunnistama.Ja reede oli fail, umbes sama fail nagu tänagi.Mu esta töö läks suht metsa, ei oleks läinud vbl, aga mul jäi ajast puudu ja te kõik ju teate, mis juhtub, kui kt ajal jääb ajast puudu.eks? muidugi teate, siis jääb see nõme töö pooleli ja sa saad poole madalama hinde kah, seda veel mulle vaja.Ja läksin poole päeva pealt koju kah, sest suremise tunne oli, ausõna.Aga noh, nii elus ma veel olin, et käisin Krissiga peale koolist ära tulemist postkontorist läbi.Ja siis edasi koju.Ja õhtul pidi veel noortekale ka jõudma, kuidas ma oleks saanud minemata jätta, kui ma ise olin üks korraldajatest eks:D cmon, nii nõme ma ka pole.Ja see läks suht korda ka, kuigi Tiina vist vahepeal veidi kurvastas, aga ta vist sai sellest suht ruttu üle, ma arvan..ma loodan..ma tegin endast kõik oleneva selle jaoks:D igatahes.Ütleme nii, et just siis, kui kõik hakkab korda saama ilmub mingi inimene välja ja keerab kõik peapeale.jälle.Tiina saab aru.Sellest mulle piisab, ma ei tea kui kauaks, aga praegu aitab.
Laupäev see eest oli totaalselt mulle enesele.Ma kokkasin üle pika aja, enda kohta olin ma tubli, ma tegin tatraputru hakklihaga:D aga sellist asja pole ma varem teinud, ning ei, ma ei kõrvetanud midagi põhja ja põlema ei läinud ka, niiet great success(nagu Veljo selle peale ütleks:D) Ja siis, arvatavasti üks selle nädala ja ja isegi aasta suurim asi: ma hakkasin jälle süntekat mängima.Oh seda imet, ei jõua isegi ära imestada.Jah, ja tõesti mängisingi, mitte nii, et vaatasin peale ja mõtlesin, et ma nüüd mängin.Lammutasin siis enda kausta koos nootidega laiali ja võtsin suvaka noodi.Selleks sattus Britney Spears-Everytime.Hea laul mängimiseks tegelt , kui pole aasta aega enda süntekat näinudki, jube mõelda, piinlik hakkab.Viimati mängisin ma seda nagu tõesti südamega siis, kui ma olin 4-5 klassis.appi.Aga ma luban, et ma parandan ennast, ma mängisin täna ka, a nüüd üritasin natuke Robbie Willimasi-Feel mängida.Täitsa okei. a mul on hetkel veel see sündroom, et ma ei suuda eriti nii mängida, et mõlema käega erinevat teemat ajan.Kõik on mõtlemises kinni.Aga selle saab treenimisega välja.Ja ma olen Muttikule tänulik, et ta andis meile harjutamiseks ühed rütmiharjutused, saad vastu lauda tampida enda sõrmedega.See on hea asi:D ja mulle on joonistamine ka meeldima hakanud, vahepeal ma seda ei harrastanud, sest mul ei tulnud mingist otsast välja, aga ma leidsin netist ühe hea lehekülje, kust saab maha joonistada ja nüüd ma siis harjutan vaikselt, isegi edeneb veits:)
Ja pühapäev.Ehk siis täna.EIIIIIIIIIIIIIIII!FAIL!Õhtune teenistus oli meie korraldada, ja ma pidin seal tunnistama.No suht hästi läks, KUNI!!!! mu telefon helises, 2 KORDA!.ei, üldse mark ei olnud ju, MKM!Ma kujutan ette, et ma olin näost nagu peet kah.Muidugi oleks ma soovinud, et paar inimest poleks kohal olnud kuulamas, sest ma polnud selleks valmis.Aga no mis sa teed, elu teed on keerulised.ja ongi enamvähem kõik.Lähen taas uude nädalasse, sest peab ju.Lisaks veel seda, et kõik jätavad mind maha viimasel ajal, vbl on need ainult jutud, et nad kavatsevad uttu tõmmata, aga ka jutud teevad haiget.
Tsau.