Wednesday, July 7, 2010

Lost and found

Üleeile käisin Karo ja Kelliga linna peal laiamas:D Sattusime New Yorkeri meesteosakonda- nii muuseas:D Tegelt me läksime sinna teatud eesmärgiga: et proovida selga sinise-halli triibulist pluusi, mille John endale soetanud oli ning tegime siis fotoseeria:D Pärast pani Kelli need pildid facebooki üles ning John arvas, et me peaks endale soetama need:D Veel leidsime sealt ühe üliilusa tumesinise pusa, mis meenutab veidi pesapallurite jakki:D I like!;)

Eile sain ma paraja kõhutäie naerda. Jaanuaris sain ma sünnipäevaks mälupulga, mille ma suutsin paar nädalat hiljem koos kogu enda muusikaga kuhugi ära kaotada. Praeguseks hetkeks olin ma kindel, et olenemata faktist, et ma sorisin isegi enda prügikastis, on see kadunud. Eile oli mul viimane aeg raamat raamatukokku tagasi viia ning ma hakkasin enda raamatukogu kaarti taga otsima.Leidsin. Aga teate mille ma veel leidsin? arvake:D 7 kuud hiljem leian ma enda mälupulga enda kotist! Ma endiselt muigan, kui sellele mõtlen:D
Hiljem läksime Kelliga New Yorkeri meesteosakonda- jälle:D ning soetasimegi endale selle jaki ning mina ostsin kollase-halli triibulise ning Kelli ostis punase-halli triibulise pluusi, nagu Johnilgi:) yay! Need riided on ülimugavad, niiet kõik naised, minge NY meesteosakonda riideid soetama!:D


Täna käisin Haapsalus koos empsi ja Katriniga. Katrin tegi tööd ning empsiga käisime mööda linna ringi. Haapsalu on koos Tartuga mu lemmik linn Eestis! Seal on kõik mida ma ühelt linnalt ootan. Seal on meri lähedal, seal on vot niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju erinevaid kohvikuid, nagu mini New York:) fotograafile on seal ka palju pildistamist. Minule kui algajale jäi iga detail silma, ning kõigest tahtsin pilti teha:) Seal on üleüldse väga palju vaatamisväärsusi, nii kunstialaseid kui ka looduslikke. Pargid on seal imeilusad! Love it! Seal võiks suvekodu olla:)

Lossivaremte juures on üks väike käsitöö pood, kust ma leidsin endale vapustavalt ilusad kõrvarõngad. Ma armusin neisse kohe ära, kui neid nägin. Murtud südamed.


Autos edasi-tagasi sõites hakkasin endale kotti kuduma. Kui kunagi valmis saan, lisan pildi ka!
Müüriääre kohvikus käisime ka. Proovisin kana-sinihallitusjuustu pirukat ning empsilt röövisin paar ampsu lõhepirukat, väga-väga maitsev! Siis võtsime veel tüki pähklikooki. Seegi oli väga hea! Kõht sai meeletult täis ning tund aega hiljem lõpetasin kõhuvaluga. Aga siin ma olen, elasin üle:) see oli seda väärt!
Õhtul saime Immaanuelis kokku. Mina, Maia, Viktor, Kelli, Karolin, Keit, Kirilin, Sandra, Rael ja üks neiu ning mees, kelle nimesid ma kahjuks ei mäleta. Väga tore oli. Jagasime mälestusi laagrist ning lõpus palvetasime. Ma armastan enda laagri seltskonda niiiiii väga! Mul on meeletult palju häid mälestusi sellest:)
Hetkel räägin Brianiga facebookis juttu. Ole õnnistatud facebook!:D

Monday, July 5, 2010

EC'10

Oletame, et sa lähed kuhugi üritusele ja sa tead juba ette, et see saab olema vinge ja seal on palju lahedaid inimesi ning sa tead, et sa saad sealt tohutult palju häid mälestusi kuid sealt ürituselt lahkudes mõistad sa, et terve see kogemus ja need inimesed muutsid sind ja su elu igaveseks, kas sa tead, mis tunne see on? Mina tean, mis tunne see on ja ma ei vahetaks 2010 aasta English Campi mitte millegi vastu siin maailmas, mitte kunagi.
Selle aasta laager toimus Jõõpre koolis ning algas 27ndal juunil Alguses olin ma veidi pettunud, sest siiamaani oleme me ikka Pühajärvel olnud, kuid pärast 10. minutit seal koolis veetes sain ma aru, et see on õige koht, kus olla. Ma mäletan seda tunnet, kui ma nägin Thomast trepil seismas.Ma lausa tormasin ta juurde ja kallistasin teda.Ja siis nägin ma veel Johni ja ma olin nii rõõmus, sest ma ei teadnud, et ta tuleb.Ja koridoris Krystat nähes ma lihtsalt viskasin enda koti käest ära ja jooksin ta juurde ja hiljem tuli veel Chad ka.Ma ARMASTAN taaskohtumisi, eriti nende inimestega kellega kohtumises sa ei saanud kuni selle hetkeni kindel olla.Wow, juba laagri alguses teadsin ma, et sellest saab üks imeline nädal. Siis pidi ennast ära registreerima, sellega läks kähku. Välisukse juures oli suuuur hunnik madratseid mis tähendas, et seekord ei peagi täispuhutava madratsi peal magama, oh seda õnne!:D Siis pakkisime veidi asju lahti ning oligi õhtusöögi aeg. Pärast seda oli meie esimene main session. nö igaõhtusteks õhtujuhtideks olid Andrus ja Maia.Super! Jutlustajaks oli Chad, taaskord, super! Seda ma ei mäleta, kas me hakkasime kohe esimesel õhtul camp dance'i õppima või ei, aga igatahes, see oli vahva. Chad filmis ka seda, niiet ehk ta paneb videod üles kuhugi:) Pärast main sessionit oli vaba aeg ja cafest sai snäkki osta ning seal oli palju pärleid, seega sai seal teha käepaelu või kaelakeesid või mis iganes pähe tuli;)
Järgmisel päeval ja igal järgneval päeval oli äratus, vähemalt minu jaoks, kell 8.15 ja edasine oli ka paika pandud.Ma lisan siia pildi, kus on schedule peal, siis saate vaadata lähemalt:) Iga päev oli 2 main sessionit, õhtul ja hommikul ja 2x 45 minutit english environment. Esimesel päeval olime me Facebook klassis. Seal me mängisime mafia warsist tuletatud mängu, kus olid olemas 3 mafia liiget,3 citizeni, nurse, šerif, ja jutustaja , seda mängisime 2 korda.See oli päris põnev:D siis õppisime erinevaid facebooki termineid ja moodustasime selle jutu Guntheri kohta. Talle meeldis üks tüdruk, keda ta stalkima hakkas facebookis ja see tüdruk ei teinud temast välja ja Gunther muutus selle tõttu kurvaks ja ei teinud enam enda naljakaid tanstuvideoid kuid loo lõpuks leidista endale uue tüdruku ja kõik sai korda, nii nunnu, eks?:)

Pärast seda sai jälle süüa ning siis oli vaba aeg ning spordimängud, milleks olid frisbee, soccer ja volleyball, teisipäeval oli kohalike ning campi liigete vahel soccer match ka, 5-2 jäi vist kohalike kasuks. Johni ja Thomase varbad said päris hullult kannatada, kindlasti oli neid sinikaid seal veel:D Thomase jalast on pilt ka.

Esmaspäevane english environment oli Hero teemaline.Me tegime kolme liikmelised grupid, mina olin Sandra ja Siiriga, ning joonistasime enda hero ja pärast pidime teiste gruppidega väitlema, miks just meie hero parim oli.Meie oli oli Gunther, kes oli väga emotsionaalne ning kes nutmise kaudu muutis enda vaenlased heaks ning kui ta süda hakkas thump, thumpima, tuli sealt muusikat, ning vaenlased hakkasid tantsima.Ta nägi välja selline: isn't he just adorable?:) ahjaa, tal on ten pack, niiet be afraid!:D
Esmaspäeval õhtul käisime ameeriklastega saunas kuskil Jõõpre lähedal metsas, väga mere lähedal. Brian, Courtney, Brittney, Bri, Sarah ja Sara kastsid esimest korda enda varbad Baltic sea'sse, ma tegin kõigist pilti ka! See oli armas:)

Mõned neist olid esimest korda saunas:) Mõned käisid veel ujumas ka ja hullumeelsed mehed, nii eestlased kui ka ameeriklased, käisid pimedas veel ujumaski, kahju et ma nii julge pole:D Ja pool party oli ka, sellest oli väga vahva pilti teha:D sauna mina ei läinud, sest nagu ma kõigile ka seal ütlesin: ma olen pingviin:D



Alumine pilt on vahva, sest nad hakkasid mingi hetk kõik ühes suunas jooksma, et oleks põnevam ja et vesi ühes suunas liikuma hakkaks:D
Mõnus oli veidikeseks koolist eemale saada ning ameeriklastele näidata merd, sauna ja metsa. Aitäh neile, kelle idee see oli!:)
Kolmapäevane english environment oli Hollywood, haha:D see ei lähe eales meelest:D me tegime muusikavideo ja moešõu, meie modell oli John, ja teise grupi oma oli Brian.John kandis House of Gaga uusimat outfiti, see riietus on loodud MTV Music Awardsi jaoks ning seda saab osta Walmartist kõigest miljoni krooni eest:) John.
Brian. Tema outfiti saab osta 10 miljoni dollari? eest, muud ma ei mäleta:D

Neljapäeval oli meil siis viimane päev laagris. Kell kaks sõitsime juba Pärnusse tagasi ning kaks ameeriklast, Bri ja Ruth ööbisid ühe öö minu juures:)

4th of july in Pärnu!


Wow, eelmine nädal oli lihtsalt..seda ei annagi sõnadesse panna.Kõik need, kes seal kohal olid, mõistavad mind:) Pikema postituse laagrist teen ma paari päeva jooksul kuid praegu tahaksin ma rääkida eilsest päevast, 4ndast juulist, USA iseseisvuspäevast ja mis tähendus sellel nüüd minule, Karolinile ja Kellile on.
Me saatsime üleeile enda ameeriklased ära Tallinnasse ja kuna nad pidid veetma ühe aasta olulisema päeva enda kodust eemal, tahtsime me neile teha väikese üllatuse. Me saime umbes kell 6.20 kolmekesi kokku Koidula pargis.Helistasime Kuldarile, et ta umbes 15 minuti pärast kõik meie ameeriklased kokku koguks, sest meil on neile üllatus!;) Pargis oli päris palju inimesi ning meie üllatus ameeriklastele oli neile helistada ja laulda ameerika hümni, ja me otsustasime istuda veidi eemale rahvamassist. Läheduses oli vaid üks naine ning me arvasime, et teda me ikka enda laulmisega ei häiri. Laulsime siis umbes kolm korda hümni läbi, taustaks muusika, et me keset laulu lihtsalt vait ei jääks ja saaks ikka ilusti lauldud. Üks hetk ütles Karolin , et kuulge, see naine tuleb meie poole. Ma keerasin ennast ümber ja see naine tõepoolest kõndis meie poole, käes kaks ameerika lippu ja ta ütles: "You're singing my song!" tõepoolest, me olime sattunud peaaegu ainsa ameeriklase otsa Pärnus! What are the odds!? Me olime vot NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII õnnelikud! Ta rääkis, et alguses arvas ta, et kuulis valesti, et ju on mõni laul, mis lihtsalt kõlab sarnaselt aga kui me juba kõvemini laulsime sai ta aru, et ongi nii! Tõepoolest, tema hümn! Me harjutasime veel ühe korra ning siis helistasime Kuldarile. Küsisime ka Nancylt, kas ta sooviks meiega koos laulda, ning ta oli kohe nõus!:) Laulmise lõpetanud ütles Kuldar, et inimestel olid pisarad silmis:) which means: mission accomplished!:D Nad veel plaksutasid ka meile, see oli ülim tunne! Ning me saime veel Johniga ka rääkida, me pistsime kohe kolmekesi kisama, kui ta häält kuulsime:D oeh. Ja nagu see veel kõik oleks! Me rääkisime veel Nancyga.Ta oli nii õhevil et Ameerika on juba 234 aastat vaba olnud, ning et ta loodab, et ka Eesti suudab nii kaua iseseisvust hoida! How sweet is that?:) Ta rääkis veel, et ta on pärit Pittsburghist ning et nad lähevad veel Tartusse, Tallinnasse, Helsingisse, kus elab tal üks tuttav ning võõrustab neid seal ja Stockholist lendavad umbes nädala pärast tagasi USA'sse.WoW! ja ta ütles, et ta läheb enda kambaga varsti sööma kuhugi ning siis viipas käega ja ütles, et näete, sealt nad kõik kõnnivadki. VEEL 30 AMEERIKLAST PÄRNUS!!?? ja Nancy ütles, et nad on kõik muusikud ka! See oli..ülilahe x 3000 !:D niisiis me läksime nende juurde, Nancy tutvustas meid kui enda eestlastest sõpru ning siis laulsime nendele ka hümni, päris mitu inimest isegi filmisid meid! Ja nad tegid raketihääli ja laulsid meiega kaasa ja kui me olime laulmise lõpetanud tuli üks mees meie juurde ja surus meil kätt ja ütles " Thank you" oeh.Sel hetkel tahtsin ma nutma hakata, see oli ülim kogemus lihtsalt! Ja Nancy veel kallistas ka meid :) Nüüdsest on Koidula pargil ja selle kõrval asuval pingil ning spordisaali esisel kõnniteel väga oluline tähendus;) Iga kord, kui ma sealt mööda kõnnin, tuleb mulle see uuesti meelde. See oli üks parimaid päevi minu elus.:)